President Karis märkis, et riigivisiit Leetu langeb märgilisse aega. „Möödub 105 aastat Eesti ja Leedu diplomaatiliste suhete algusest. See kinnitab meie pikaajalist ja lähedast partnerlust ajal, mil maailm meie ümber muutub ning julgeolekuolukord on varasemast palju ebakindlam,“ lausus Eesti riigipea. „Eestit ja Leedut ühendab ajas tugevaks kujunenud koostöö ja sõprus. Me tegutseme samas julgeolekuruumis, kus meie otsused mõjutavad otseselt üksteise turvalisust ja arengut,“ lisas ta.
Ta rõhutas, et selles tuleb edasi liikuda ka Euroopa tasandil. „Julgeolek on tervik. Vajame rohkem ühiseid lahendusi, et tugevdada idatiiva kaitset. Kogu Euroopa kaitsetööstus peab konsolideeruma, ühise eesmärgi nimel tegutsema,“ sõnas president Karis.
Eesti ja Leedu riigipea rääkisid ka Rail Balticu rajamisest ning president Karis märkis, et see ei ole ainult transpordiprojekt, vaid ühendab meie piirkonna tihedamalt Euroopaga. „See on eluliselt tähtis ning peab olema prioriteet ka Euroopa Liidu eelarveläbirääkimistel,“ märkis ta.
Venemaa on ja jääb president Karise sõnul kõige tõsisemaks ohuks Euroopa julgeolekule. „Nõnda peab Ukraina jääma Euroopa tähelepanu keskmesse. See tähendab, et peame suurendama toetust Ukrainale, hoidma survet Venemaale ja tugevdama omaenda kaitsevõimet,“ lausus Eesti riigipea. Ta lisas, et Eesti valmistub korraldama 2027. aastal Ukraina taastekonverentsi, et panustada Ukraina ülesehitamisse.
Riigipead saadavad visiidil Riigikogu liikmed Enn Eesmaa ja Luisa Värk, kaitseminister Hanno Pevkur, kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Viktor Kalnitski, Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Oliver Väärtnõu, Tartu linnapea Urmas Klaas ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Elmar Vaher.
Presidendid Karis ja Nausėda arutasid kaitsekoostööd ja julgeoleku küsimusi. „Eesti ja Leedu mõlemad võtavad riigikaitset ja julgeolekut tõsiselt. Nii Leedu kui Eesti on tõstnud oma kaitsekulutused üle viie protsendi SKP-st ja kavatseme seda jätkata järgnevatel aastatel. Kuid suuremad kulutused üksi ei taga turvalisust – need kulutused peavad minema tegelike sõjaliste võimete loomisesse. Meie võimekus end kaitsta peab kasvama.“
President Karis märkis, et kaitsetööstuse arendamine on keskse tähtsusega. „Me vajame tööstust, mis suudab tagada nii meie enda kaitsevõime vajadusi kui ka luua uusi lahendusi praeguste ja tulevaste ohtude vastu ja viia need rahvusvahelisele turule,“ lausus riigipea. „Minuga on sellel visiidil kaasas ka arvukas ettevõtete delegatsioon, kus on tugev esindatus küber- ja kaitsesektorist. See näitab selgelt, et meie koostöö liigub üha enam sinna, kus majandus ja julgeolek on tihedalt seotud,“ ütles Vabariigi President.
Ta rõhutas, et selles tuleb edasi liikuda ka Euroopa tasandil. „Julgeolek on tervik. Vajame rohkem ühiseid lahendusi, et tugevdada idatiiva kaitset. Kogu Euroopa kaitsetööstus peab konsolideeruma, ühise eesmärgi nimel tegutsema,“ sõnas president Karis.
Eesti ja Leedu riigipea rääkisid ka Rail Balticu rajamisest ning president Karis märkis, et see ei ole ainult transpordiprojekt, vaid ühendab meie piirkonna tihedamalt Euroopaga. „See on eluliselt tähtis ning peab olema prioriteet ka Euroopa Liidu eelarveläbirääkimistel,“ märkis ta.
Venemaa on ja jääb president Karise sõnul kõige tõsisemaks ohuks Euroopa julgeolekule. „Nõnda peab Ukraina jääma Euroopa tähelepanu keskmesse. See tähendab, et peame suurendama toetust Ukrainale, hoidma survet Venemaale ja tugevdama omaenda kaitsevõimet,“ lausus Eesti riigipea. Ta lisas, et Eesti valmistub korraldama 2027. aastal Ukraina taastekonverentsi, et panustada Ukraina ülesehitamisse.
Eesti ja Leedu riigipea rääkisid ka atlandiülesest sidemest. „See side on vaba maailma julgeoleku alus. Euroopa ja Ameerika Ühendriigid on koos tugevamad – USA kohalolu Euroopas ja Euroopa enda suurem vastutus peavad käima käsikäes,“ lausus president Karis.
Samuti arutasid riigipead Lähis-Idas käivat sõda ja selle mõjusid.
President Karis kohtub täna Seimi esimehe Juozas Olekase ning peaministri Inga Ruginienėga. Arutelude keskmes on julgeoleku- ja kaitsekoostöö, Ukraina toetamine, NATO ja transatlantilised suhted, piirkondlik koostöö ning Valgevenega seotud küsimused ja Lähis-Idas toimuv. Samuti käsitletakse majandus- ja regionaalset koostööd, tehisaru rolli majanduses ja hariduses ning Leedu ettevalmistusi Euroopa Liidu Nõukogu eesistumiseks 2027. aasta esimesel poolel.
Riigipead saadavad visiidil Riigikogu liikmed Enn Eesmaa ja Luisa Värk, kaitseminister Hanno Pevkur, kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Viktor Kalnitski, Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Oliver Väärtnõu, Tartu linnapea Urmas Klaas ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Elmar Vaher.
Pildigalerii (Vabariigi Presidendi Kantselei/Raigo Pajula): https://www.flickr.com/photos/presidendikantselei/albums/72177720333125689/
