„Meie tänane arutelu oli sisukas ja näitas taas, kui ühtselt me mõtleme,“ ütles president Karis, tänades Lätit ja Leedut solidaarsuse eest pärast Venemaa õhuruumi rikkumist Eestis. „Venemaa provokatsioonid jätkuvad, mistõttu peame NATOs ja Euroopa Liidus hoidma järjepidevalt tähelepanu idatiiva julgeolekul.“
President Karise sõnul soovivad kõik Balti riigid NATO kollektiivkaitse tugevdamist. „Kõige tugevam heidutus Venemaa vastu tuleb NATO kollektiivkaitsest, sanktsioonidest ja järjekindlast toetusest Ukrainale,“ rõhutas ta. „Hindame USA pikaajalist pühendumust Euroopa julgeolekusse. Suurenenud kaitsekulud peavad tooma võimalikult kiiresti kaasa Euroopa kaitsevõime märkimisväärse tugevnemise.“
Riigipead tõdesid ühiselt, et Balti riikide enda kaitsekulutused suurenevad järgmisel aastal. Eesti kulutused riigikaitsele moodustavad 2025. aastal 5,4 protsenti SKPst.
President Karise sõnul peab Euroopa Liit oma järgmises eelarves tõstma kaitsekulusid ja andma lisarahastust idapiiri riikidele, et tugevdada piirikaitset ja tõrjuda Venemaa provokatsioone.
Rääkides Ukraina julgeolekust rõhutas Vabariigi President, et toetus Ukrainale peab jätkuma ning igasugune rahuplaan peab sisaldama usaldusväärseid tagatisi. „Ukrainal ei tohi olla piiranguid kaitsevõimele,“ sõnas president Karis.
Eesti riigipea tõi kohtumisel esile Balti riikide ja Poola eduka desünkroniseerimise Venemaa elektrivõrgust. „See on meie ühine saavutus,“ ütles ta ja rõhutas ka USA LNG tähtsust: „Umbes 65 protsenti piirkonna gaasist tuleb USA-st ja see tugevdab nii meie energiajulgeolekut kui ka transatlantilisi suhteid.“
Balti riikide ühenduste parandamise seisukohast on kogu piirkonnale strateegilise tähtsusega Rail Baltica projekt, ütles Eesti riigipea.
Fotod: Läti Vabariigi Presidendi Kantselei https://www.flickr.com/photos/valstsprezidents/albums/
