Riigipea külastas Kehtna Mõisa OÜ Ülejõe farmi ja Ingliste külas Kalle Hamburgi kartulikasvatuse talu, Kohila Vineeri ja Salutaguse pärmitehast ning kohtus Märjamaa piirkonna ettevõtjatega.
„Kui palju oli neid, kes veel paarkümmend aastat tagasi arvasid, et suurt kartulitalu saab pidada paari inimesega? Nüüd on see tegelikkus. Nagu ka näiteks see, et Rapla maakonna suurima tööandja, lätlastele kuuluva tehnoloogilise Kohila Vineeri insenerid käivad tööle ka Pärnust ja Ida-Virumaalt või kaasaaegse Salutaguse pärmitehase perenaine otsib hoolimata Eesti keskmisest palgast kõrgemat töötasu lubades tikutulega 15 lisatöötajat – tööjõuturg on oluliselt muutunud ja muutub veelgi,“ tõdes riigipea. Samal ajal töötas 63 protsenti Kohila valla tööl käivatest elanikest viimase rahvaloenduse järgi väljaspool Raplamaad, sh 43 protsenti töötas Tallinnas.
„Tallinna lähedust peavad ettevõtjad ja omavalitsusjuhid üldiselt Raplamaa tugevuseks, aga sellel on teisigi tahke,“ osundas president Karis.
„Raplamaa näitab, kui mitmekesine võib olla maaettevõtlus,“ tunnustas riigipea. Jõulutulede tootmine, kus turg on USA-st Dubaini, ventilatsioonisüsteemide ehitus, hobuturismitalu, turbatööstus, põllumajandus ja metsandus, transport – Raplamaal on kõige eriilmelisemaid ettevõtteid.
Probleemideks pidasid ettevõtjad ühendusi, ka väikeste teede mustkattega katmist, segadust rohe-eesmärkide ümber, riigibürokraatiat, tööjõu nappust, vähest investeerimiskindlust.
Raplamaa omavalitsusjuhid, kellega president Karis kohtus täna Tohisoo mõisas, muretsesid aga selle üle, et riik annab kohalikele omavalitsustele pikaajalised kohustused, aga lühiajalise raha nende täitmiseks ning et nad näevad kahte paralleelset mulli – riigi mulli ja omavalitsuse mulli –, mis kokku ei satu.
