Ülejärgmisel sügisel möödub 80 aastat suurpõgenemistest, kui Eestist lahkusid teise nõukogude okupatsiooni eest Läände kümned tuhanded inimesed.
„Eesti kaotas Teises maailmasõjas hinnanguliselt viiendiku oma sõjaeelsest elanikkonnast. Just hinnanguliselt, sest täpset arvu on ju võimatu selgeks teha. Niisugune teadmatus on ebaõiglane, sest selle väga suure kaotuste arvu taga on konkreetsed inimesed ja nende saatused,“ tõdes president Karis.
Eesti Mälu Instituut, kes täiendab ja hoiab ka Tallinnas Maarjamäel Eesti kommunismiohvrite memoriaalile kantute andmebaasi, soovib suurpõgenemise raskeks tähtpäevaks koostada ning teha uurijatele kättesaadavaks Teise maailmasõja ajal Eestist põgenenute – poliitiliste põgenike – andmebaasi.
„Muidugi kasutatakse selleks erinevaid arhiive, kuid väga oluline on kõigi teie panus. Paljud teist või teie vanemad või vanavanemad olid sunnitud kodumaalt lahkuma, kuid mitte kõigil lahkujail ei õnnestunud jõuda teisele rannale. Tuhanded põgenikud hukkusid teel vabaduse poole. Saates andmeid oma perekonna või teadaolevate teel hukkunute või teadmata kadunute kohta Eesti Mälu Instituudile saate aidata kaasa selle andmebaasi loomisele,“ ütles president Karis.
Tulevane põgenike andmebaas on elav ja jooksvalt ajas täienev andmekogu. Eesmärk on 2024. aasta sügiseks avada andmebaasi esmane versioon, mis sisaldab erinevate riikide – Eesti, Soome, Rootsi, USA, Kanada, Austraalia – arhiivides olevaid materjale ja teie teateid.
„Täna ja siin on õige aeg ja koht see Eesti Mälu Instituudi ettevõtmine välja kuulutada. Sest Eesti majad üle ilma olid just nendeks vabaduse kodadeks, kus kodumaast kaugel hoiti elus mõtet Eesti iseseisvusest ning selle nimel tegutseti. Teie teate, mida tähendab poliitiline pagulus ja kui oluline on okupatsiooniaja kuritegude dokumenteerimine,“ pöördus president Karis New Yorgi Eesti Majas põgenike ja nende järeltulijate poole.
President Karis toetab Eesti Mälu Instituudi ettevõtmist patroonina.
Teateid enda, lähedaste või tuttavate saatusest Teise maailmasõja põgenemislaines saab saata Eesti Mälu Instituudile siin.
