„Eesti keel annab Eesti riigis kaasarääkimiseks hääle. Kui tahad Eesti arengut kujundada, siis tuleb ka keel ära õppida,“ ütles president Karis. „Peame noortele rohkem selgitama, mis võimalusi annab eesti keele oskus ja millistest võimalustes võib ilma jääda.“
Riigipea sõnul ei tohi eestikeelsele õppele üleminekul õpetamise tase langeda. „Õpilaste keeleõppe motiveerimiseks on riigil vaja leida lisaraha, et näiteks korraldada keelelaagreid, reise Eesti erinevatesse kohtadesse ja muuseumikülastusi. Samuti organiseerida õpilasvahetusi, et noored saaksid õppida mõne veerandi eestikeelse keskkonnaga koolis,“ ütles president Karis. „Oluline on, et pärast koolitunde oleks noortel võimalus osaleda ka eestikeelsetes huviringides, millest Narvas on praegu suur puudus.“
Õpilased ise väljendasid kohtumisel muret õpetajate puuduse pärast ja küsisid, kes neid edaspidi õpetama hakkavad. „Peame väärtustama õpetaja elukutset ja leidma võimalusi, et noorte õpetajate koormus ei oleks nii suur, et nende palk oleks tööle vääriline ning nad tahaksid koolmeistriks tulla,“ ütles riigipea.
„Mitmed narvalased küll ütlevad, et nende linn on konservatiivne, aga mina nägin tulevikule mõtlevaid noori, kes peavad oluliseks head haridust, soovivad muuta oma elukeskkonda kaasaegsemaks ja üksteisest hoolivamaks,“ ütles riigipea pärast kohtumist Narva noortega.
Noorte küsimused riigipeale puudutasid veel sõda Ukrainas, Venemaa vastu kehtestatud santsioone, põlevkivi kasutamist energia tootmisel, kevadisi parlamendivalimisi ja noorte vaimset tervist.
President Karis kohtus täna ka Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljiniga ning Narva volikogu esimehe Vladimir Žavoronkovi ja linnapea Katri Raikiga. Eile kuulas riigipea festivali Station Narva raames BAZARi avalikku arutelu „Narva – mis ja kes?“.
