„Eestil ja Leedul on ühised julgeolekumured ja peame nendega toimetulekuks tegema tihedat koostööd, seda nii NATO raames kui ka Balti riikide ühistegevusi kavandades. Julgeoleku osas mõtleme Balti riikides sarnaselt, peame tegutsema aktiivselt ühise võimekuse arendamisel,“ lausus president Alar Karis täna Vilniuses kohtumisel Leedu presidendi Gitanas Nausedaga.
Eesti riigipea õnnitles oma kolleegi Leedu ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks valimise puhul ning märkis, et Eestile on väga oluline koostöö ja vastastikune toetus rahvusvahelistes organisatsioonides, samuti üksmeelsus Euroopa Liidu erinevates formaatides ja NATO raames, kõigis aktuaalsetes küsimustes.
„Ka meie lähiregioonis on proovikivisid, mille ühine tõstatamine rahvusvahelistes formaatides on tähtis. Hübriidrünnakud Valgevene ja Euroopa Liidu piiril, kus haavatavaid kolmandate riikide kodanikke kasutatakse ära ebaseaduslike piirületuste korraldamiseks tuleb ühiselt hukka mõista. Valgevene peab sellise tegevuse lõpetama, sest Valgevene režiimi taoline käitumine ohustab piirkondlikku julgeolekut. Tegemist on ränga inimõiguste rikkumisega ning peame olema valmis Valgevene suhtes kehtestama uusi piiravaid meetmeid,“ lausus president Karis.
Kohtumisel Leedu riigipeaga räägiti veel pikemalt Balti riikide vahel töös olevatest taristuprojektidest nagu Eesti-Läti meretuulepargi projekt, Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimine ning Rail Baltic. President Karise sõnul peame kõigi nende projektidega kiirelt edasi liikuma, et kindlustada Euroopa Liidu toetus ja rahastus ning anda meie piirkonna arengule hoogu juurde. „Meie piirkonna taristute väljaehitamine ja kaasajastamine on meie majandusarengu seisukohast oluline küsimus. Rail Baltic on nii regionaalne kui ka Euroopa Liidu projekt. Peame töötama koos, et ühendada kõik meie kolm pealinna Euroopaga, sellel põhineb ka Euroopa Liidu rahastus,“ lausus Eesti riigipea.
Riigipea jõuab Eestisse tagasi täna hilisõhtul.
