„Eestis on ütlus: jagatud mure on pool muret, jagatud rõõm on topelt rõõm. Eesti on Leedu sõber, kellele võite alati loota ja kellega saate alati jagada oma muresid ja rõõme,“ sõnas Eesti riigipea.
Nii Eesti kui Leedu inimesed hindavad laulupidude traditsiooni, mis on president Karise sõnul sügavalt juurdunud kultuurilisse identiteeti. „Meid ühendab rõõm muusikast. Koorimuusika on osa meie ühisest pärandist, tugevdades meie ajaloolisi sidemeid,“ sõnas president Karis. Eesti, Läti ja Leedu laulupeo traditsioon on aastast 2003 ühiselt kantud UNESCO vaimse maailmapärandi nimekirja.
Eesti riigipea meenutas laulupeo rolli rahvuslikus ärkamises ja iseseisvusliikumistes, öeldes: „Laulupeod on mänginud olulist rolli meie rahvuslikus ärkamises ja iseseisvusliikumistes. Need aitavad väljendada rahvuslikku identiteeti ja ühtsust, eriti poliitilise rõhumise ja segaduse ajal.“
President Karis märkis laulupeo tähtsust Nõukogude okupatsiooni ajal kui vastupanu sümbolit ja kultuurilise järjepidevuse kandjat, meenutades: „See laulev revolutsioon viis meid iseseisvuse taastamiseni. 35 aastat tagasi seisime koos lätlaste ja leedulastega käsikäes Balti ketis, vabaduse ketis.“
6. juulil on Leedu riikluse päev ehk kuningas Mindaugase kroonimise päev. Mindaugasest sai Leedu esimene ja viimane kuningas, kui vürst ja tema abikaasa Morta paavsti loal 1253. aastal kuningaks ja kuningannaks krooniti.
