President Karis tõi näiteks Ukraina kogemuse, kus küberrünnakud olid suunatud riigi vastupanuvõime nõrgestamiseks elutähtsa taristu vastu: elektrivõrgud, raudtee, telekomiettevõtted. „Meie õppetund on viia nende elutähtsate teenuste pakkujad tasemele, kus nad on suutelised sellistele rünnakutele vastu seisma,“ ütles Eesti riigipea. „Ainus viis nende kerksuse tagamiseks on sujuv koostöö era- ja avaliku sektori vahel.“
Eesti president rääkis, et 15 kuud pärast Venemaa agressioonisõja algust Ukraina vastu on aeg Ukraina kogemustest küberrünnakute vastu võitlemisel õppida, omavahel kogemusi jagada ja leida lahendusi, mis suurendavad vastupanuvõimet nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. „Küberkurjategijad ja vaenulike riikidega seotud häkkerirühmad, kes võivad turvaauke ära kasutada, on alati muret tekitanud, kuid praegune geopoliitiline vastasseis muudab olukorra palju hullemaks ja nõuab pidevat tähelepanu,“ ütles president Karis. Ta viitas, et 2022. aastal kasvas küberrünnete hulk Eesti vastu 300 protsenti ja märkis ka, et Eesti on kogenud poliitilistelt motiveeritud küberrünnakute laineid, näiteks pärast Narvas nõukogudeaegse tankimonumendi eemaldamist.
Eesti riigipea sõnul peavad kujunenud julgeolekuolukorras nii avalik kui ka erasektor, ning ühiskond tervikuna, küberturvalisuse nimel rohkem pingutama ja töötama rohkem kui kunagi varem inimeste teadlikkuse suurendamise nimel. Samuti rõhutas ta rahvusvahelise koostöö tähtsust küberruumis. Kuigi Eesti ja paljud teised riigid peavad riikide tegevusele küberruumis kohaldatatavaks rahvusvahelist humanitaarõigust, siis president Karise sõnul peaks Venemaa Ukraina-vastase agressiooni raames täpsustama, kuidas rahvusvahelise humanitaarõiguse reeglid rakenduvad, kui relvakonfliktis kasutatakse küberrünnet.
Eesti riigipea sõnul tuleb Venemaa agressioonisõja kontekstis rääkida lisaks vastutuse tagamisele sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja agressioonikuritegude eest ka vastutusest küberruumis ja küberrünnete eest. „Ukrainas, nagu ka teistes relvakonfliktides, ei tohi pidada küberrünnakuid relvakonflikti ajal muust sõjalisest kampaaniast eraldiseisvaks. Sama loogika peaks kehtima ka vastutuse kohta,“ ütles ta. „Kurjategijatel ja eriti sõjakurjategijatel ei tohi olla võimalust end küberruumis oma vastutusest puhtaks pesta.“
President Karis tervitas samuti Ukraina liitumise NATO Küberkaitsekoostöö keskusega ning nentis, et Ukrainast on saanud kübersõja mõistmisel liider, mistõttu teistel keskuse liikmetel on hea võimalus õppida oma Ukraina sõpradelt.
Küberkonfliktidele keskenduvat konverentsi CyCon korraldab NATO Küberkaitsekoostöö keskus (CCDCOE).
