Eesti riigipea tõi välja, et Venemaa jõhker agressioonisõda Ukraina vastu on kogu piirkonna majanduse väljavaated suure surve alla seadnud ja esile toonud regiooni suurimad nõrkused ja vajadused. „Üks neist on raudteetransport, kui kõige jätkusuutlikum, tõhusam ja strateegiliselt olulisim veoliik,“ märkis president Karis. Ta lisas, et tugev taristu tagab lisaks majanduskoostöö edendamisele ka vajaliku sõjalise mobiilsuse ning võimaldab palju efektiivsemalt panustada Ukraina ülesehitusse.
President Karis tegi üleskutse hoida lahti kanalid, mis võimaldavad Ukraina viljavedu läbi Euroopa ja kaaluda teisi võimalikke alternatiive, näiteks Balti riikide sadamaid, et Ukrainal oleks võimalus eksportida oma vilja.
Riigipea osutas IMFi analüüsile, mille väitel on kolme mere piirkonda kuuluvate Kesk- ja Ida-Euroopa riikide taristuinvesteeringute puudujääk Lääne Euroopaga võrreldes endiselt enam kui triljon eurot. „Sellisel puudujäägil on oluline geopoliitiline tähendus. Selle lünga täitmiseks peame kõik märkimisväärselt suurendama oma investeeringuid infrastruktuuri, kaasates selleks ka erainvestorid,“ selgitas president Karis.
Eesti riigipea meenutas algatuse üht põhieesmärki — kaasata eluliselt vajalikesse suurprojektidesse usaldusväärset erakapitali ja institutsionaalseid investoreid. „Kui see ei õnnestu, täidavad tühiku need, kes ehk ei jaga meiega ühiseid väärtusi ja sellest me ühiskonnad kindlasti ei võida,“ märkis president Karis.
Riigipea rõhutas, et näeks hea meelega Kolme mere initsiatiivi laienemist ka Põhja suunas.
