Riigipea tõi välja, et kutsehariduse uued õppekavad käivad sammu Eesti majanduse ja tööturu vajadustega ning pakuvad võimalust õppida nii klassikalistel kui ka tulevikuerialadel, elektrituulikute hooldajast autonoomsete sõidukite tehnikuni. „Õppekavade areng peab käima pidevas koostöös tööandjatega, sest nemad näevad meie majanduse arengu vajadusi,“ sõnas president Karis.
Ta rõhutas ka vajadust tõsta noorte, nende vanemate ja põhikooliõpetajate teadlikkust kutsehariduse võimalustest ja eelistest. „Kahjuks on küllaltki laialt levinud mõtteviis, et kutseharidus on tupiktee. Samuti loobuvad paljud noored õpingute jooksul, sest tunnevad, et eksisid eriala valikuga,“ nentis president Karis.
„Soovime, et noored teeksid teadlikumaid valikuid ja selleks tuleks juba põhikoolis teha koostööd ettevõtetega ning pakkuda ühiselt kutsekoolidega praktilisi tunde,“ lisas riigipea. „Ka tihedam koostöö gümnaasiumitega, et sealsed õpilased saaksid võimaluse omandada mõne eriala põhioskused, väärib kaalumist.“
Aruteluringis osalesid Kehtna Kutsehariduskeskuse direktor Karmen Selter,
Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal, Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Triin Laasi-Õige, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu juhatuse esimees ja Rakvere Ametikooli direktor Kuno Rooba, Kutsekoja juhatuse liige ja OsKuS arendusjuht Tiia Randma ning Kehtna Kutsehariduskeskuse nõukoja esimees Arvi Hamburg.
