«Töö käib. Praegu oleme sellel lõigul, mis on ju peaaegu valmis, välja arvatud kaamerad, mille hanked veel käivad,» rääkis Alar Karis Lõuna-Eesti Postimehele piiril antud intervjuus.
«Muidugi võiks öelda, et miks ta juba kümme aastat tagasi valmis ei olnud, aga, nii nagu ma kuulsin, siis paljuski jäi see ressursside ja tahtmise taha. Nüüd on see kõik hoogustunud ja loodame, et tähtaeg, mis on pandud – 2025 lõpp – see ongi lõplik,» lisas Karis.
60 km piiri aasta lõpuks
«Piiri ehitus kulgeb hästi,» ütles riigipead saatnud PPA peadirektor Egert Belitšev. «Meil on esimene ehitusetapp valmis, siia hakkame üsna pea paigaldama seiretehnikat. Tegelikult on kohe valmimas ka teine ehitusetapp, nii et aasta lõpuks, järgmise aasta alguseks on taristu kontekstis meil rohkem kui 60 kilomeetrit piiri valmis ja tegelikult lepingud ka järgmiste lõikude osas on sõlmitud ja üsna pea algavad tööd ka seal.»
President Alar Karisele ei olnud idapiir sugugi võõras koht, kus käia. Riigipeana väisas ta piiri ka paar aastat tagasi, kui siin massilise illegaalsete piiriületajate võimaliku saabumise vastu paigaldati lõiguti lõiketraadist tõkkeid.
«Kuna ma ise olen ka Lõuna-Eestist pärit, siis eks ikka on käidud ka teisel pool [piiri] kui olid teised ajad,» märkis ta. «Ühest küljest on hea, et meil on piir, teisest küljest on kahju, et me elame maailmas, kus me peame tarasid ja piire ehitama. Loodame, et kunagi on ka selline maailm, kus agressiooni on vähem ja ka piire on vähem.»
Olukord võib kiiresti muutuda
Viimase nädala jooksul on Kagu-Eestis teadaolevalt tabatud üks illegaalne piiriületaja ning üks Vene kodanik, kes palus Eestilt rahvusvahelist kaitset. Milline on praegu olukord idapiiri taga?
«Seda, mis teiselpool piiri toimub, me väga palju ei tea,» tõdes Belitšev. «Me teeme endast kõik oleneva selleks, et piiriturvalisus tagada. Jah, neid juhtumeid täna on, aga üldiselt on piiri olukord stabiilne ehk me ei näe suuremat kasvu ebaseadusliku piiriületuse arvudes ega ole näinud surve suurenemist [piirile].»
Samas tuleb Belitševi sõnul võtta arvesse, et meie idanaabriks on Ukrainaga sõdiv Vene föderatsioon. «Olukord võib muutuda iga hetkega, nii et me peame riigina olema valmis selleks, et ka meil muutub olukord keerulisemaks.»
Koidulasse rohkem uut tehnoloogiat
Hommikul Värskast ringsõitu alustanud president Karis külastas ka Koidula piiripunkti, mille võimalikust sulgemisest räägiti kuni selle nädalani kui ühest kokkuhoiukohast. Karisel on sellele küsimusele oma vaatepunkt.
«Koidula piiripunkt võiks olla uus tehnoloogia edasiarendus,» selgitas ta. «Nagu me näeme, on piiripunkte, mis ei olegi täna enam mehitatud (Saatse - toim) - sealt saab niisama läbi. Tore oleks, kui Koidulas oleks selline piiripunkt, kus ka autod saaksid niimoodi läbi, et inimene ei peaks neid kontrollima, vaid kontrollib tehnoloogia. See tehnoloogia on meil tegelikult olemas.»
Piiripunkt Petseri linna külje all, nagu Koidula seda on, peaks Karise hinnangul aga jääma.
«Jah, me näeme, et üksjagu inimesi ikkagi liigub Venemaalt siiapoole, paljud käivad siin tööl, kellel on Eesti pass,» märkis ta. «Siitpoolt inimesed, kes tahavad käia surnuaial oma sugulaste haudadel, peavad saama liikuma. Kas ta (piiripunkt) peab olema nii mastaapne, on iseküsimus, aga läbipääs sealt peaks olema.»
