olen palunud teid täna õhtul siia Niguliste kirikusse selleks, et tähistada eesti raamatu aasta algust koos inimestega, kes kannavad raamatuaasta mõtet.
Mis on raamatuaasta mõte? Nii nagu president Lennart Meri 25 aastat tagasi, ei hakka ka mina seda teile täna ütlema. Seda ütlete teie mulle – pärast kontserti või aasta pärast. Öelge kasvõi kümne aasta pärast, siis kui mina enam president ei ole, aga raamatuaasta on. Sest ka seda, et iga aasta on raamatuaasta, teate teie minust paremini.
Niguliste kiriku võlvide all on hea mõelda sellele, et viis sajandit tagasi toimetas siin Niguliste hingekarjane Simon Wanradt, kelle väikse katekismuse tõlkis eesti keelde Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja Johann Koell. 1535. aastal Wittenbergis trükitud Wanradt-Koelli katekismust nimetame täna uhkusega vanimaks säilinud eestikeelseks trükiseks.
Nii nagu kirikuõpetajate roll on olnud määrava tähtsusega eesti raamatu 500-aastases ajaloos, on tänasel päeval oluline teie roll, head kooliõpetajad.
Olen raamatuaasta valguses palju mõelnud luule ja ilukirjanduse tähtsusest. Aga küsimus ei olegi nii lihtne. Anton Hansen Tammsaare polemiseeris 1930ndate lõpul lugemise vooruslikkuse üle.
Kas lugemine aitab ikka kaasa, et inimene muutuks tublimaks, elurõõmsamaks, taibukamaks, korralikumaks, mõtlemises iseseisvamaks ja leidlikumaks? Või on ehk vastupidi ja raamatute lugemine võib koguni inimese vaimsele töntsistumisele kaasa aidata?
Mitte igasuguse raamatu lugemine igasugusel viisil ei õilista inimest, leidis Tammsaare pea 90 aastat tagasi. Vähe on neid, kes katsuvad teosesse süveneda. „Kergus ja kiirus on tänapäeva ideaalid: kerge toit, kerge töö, kerge ajaviide, kerge süda, kerge elu.” Nii kirjutab Tammsaare. Ja lisab: „Aga ometi on vahel nõnda, et kerged jalad ja kerged raamatud teevad südame raskeks.”
Head õpetajad, teie ülesanne tänases maailmas ei olegi nii palju kergem, kui omal ajal Wanradtil ja Koellil või poolteist sajandit tagasi Vargamäel. Aga see ülesanne, tuua noori kirjanduse juurde ja püüda sõnastada sõnastamatut, on seda vaeva väärt.
Mida ma teile raamatuaasta alguses soovin? Kerget südant ja raskeid raamatuid!
