Tippkohtumine algab teisipäeval avaistungiga ning ümarlauaaruteludega demokraatia, inimõiguste ja Ukraina toetamise üle. President Karis osaleb kõrgetasemelisel ümarlauaarutelul, millest võtavad osa Ameerika Ühendriikide, Hollandi, Horvaatia, Iirimaa, Rootsi, Sloveenia, Soome, Ukraina, Euroopa Komisjoni ja OSCE esindajad.
Kõrgetasemelisel tippkohtumisel keskendutakse Euroopa Nõukogu rollile Ukraina toetamisel Venemaa agressiooni ajal ja pärast seda, samuti Venemaa toimepandud julmuste eest vastutusele võtmisele ning Ukraina laste turvalisele tagasipöördumisele koju, kui olukord seda võimaldab.
Kolmapäeval peab Eesti riigipea tippkohtumise paneelarutelul sõnavõtu, kus ta keskendub Venemaa vastutusele võtmisele agressioonikuritegude eest. Liikmesriigid võtavad kohtumisel vastu Reykjaviki deklaratsiooni. Euroopa Nõukogu tippkohtumise üks oluline tulem on Venemaa Föderatsiooni tekitatud Ukraina-vastase agressiooni kahjude registri loomise kokkulepe.
Samuti on president Karisel kavas Reykjavikis kohtuda oma Islandi kolleegi Guðni Thorlacius Jóhannessoniga.
Reykjavikis toimuva tippkohtumise eesmärk on toetada Ukrainat ja aidata Venemaa agressioonisõja ohvreid õigluse saavutamisel ning samuti tugevdada Euroopa Nõukogu tegevust inimõiguste, õigusriigi ja demokraatia põhiväärtuste eest seismisel Euroopas.
Tegemist on Euroopa Nõukogu neljanda tippkohtumisega alates selle organisatsiooni asutamisest 1949. aastal. Viimati toimus selline kohtumine 2005. aastal Varssavis. Lisaks Euroopa Nõukogu liikmesriikidele on tippkohtumisele kutsutud Euroopa Liidu, ÜRO ja OSCE ning vaatlejariikidena Ameerika Ühendriikide, Kanada, Jaapani, Mehhiko ja Püha Tooli esindajad.
Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid Euroopas. Organisatsiooni kuulub 46 riiki. Euroopa Nõukogu ministrite komitee praegune eesistuja on Island, kes annab tippkohtumise lõpul eesistumise üle Lätile.
Vabariigi President jõuab Eestisse tagasi neljapäeval.
