President Karis Arraiolos grupi kohtumisel: Euroopa Liidu laienemine on olnud edulugu ja see peab jätkuma, aitame Ukrainat sel teel

07.10.2023 | 08:16

„Ukraina on tõestanud, et suudab ka sõja ajal riiki reformida. Peame jätkuvalt tegema kõik, et aidata Ukrainat EL-iga liitumisel ja samas, sõja võitmisel. Peame kõik ühiselt jätkame Ukraina abistamist seni, kuni see on vajalik,“ ütles president Alar Karis Arraiolose grupi presidentide kohtumisel Portugalis.

President Karise sõnu arutati riigipeade kohtumisel, milliseid muudatusi on vaja, et Euroopa Liit oleks valmis järgmiseks suureks laienemiseks. „Eesti on valmis aluslepete võimaluste piires arutama Euroopa Liidu institutsioonide, poliitika ja eelarve reforme, mis on vajalikud liidu ühtsuseks, arenguks ja tõhusaks toimimiseks laienemisprotsessis,“ kinnitas Eesti riigipea. “Laienemise edu valem on lihtne – kandidaatriigid peavad tegema oma ja Euroopa Liit oma osa. Need on üksteist toetavad ja üksteisest sõltuvad tegevused.“

President Karis rõhutas, et tegevuskava seadmisel on oluline hoida liit tugevana ja ühtsena ning kuulata meie kodanike soove. Ta juhtis tähelepanu, et valdav enamus eurooplastest soovib edendada säästvat arengut, vähendada energiatarbimist ja võidelda inflatsiooniga.

„Enamik inimesi leiab, et partnerlussuhted sarnaselt mõtlevate riikidega muudavad Euroopa Liidu vastupidavamaks,“ rääkis Eesti riigipea. „Arvestades naabruses toimuvat, peame kindlasti arendama oma kaitsevõimet ja ühenduvust, sealhulgas suurendama energiajulgeolekut. Ränne, inflatsioon ja inimeste heaolu on samuti probleemid, mis puudutavad meid kõiki. Ühiste lahenduste leidmine nendes küsimuses on jätkuvalt oluline ja need teemad peavad olema eelseisvate europarlamendi valimiste päevakorras.“

Eesti riigipea kutsus ka üles valvsusele europarlamendi valimisperioodil. „Peame olema valvsad nende häälte suhtes, kes pakuvad keerulistele probleemidele lihtsaid lahendusi,“ hoiatas president Karis.

President Karis väljendas oma kindlat usku, et Euroopa Liit peab seadma hariduse oma eksistentsi keskmesse. „Haritud inimesed on populismi või desinformatsiooni kampaaniate suhtes kriitilisemad,“ sõnas ta.

Arraiolose grupi nime all tuntakse 2003. aastal alguse saanud mitteformaalsete kohtumiste seeriat, kus osalevad riigipead, kes ei osale Euroopa Liidu Ülemkogu töös. Tänavusel kohtumisel osalesid Eesti, Horvaatia, Kreeka, Ungari, Itaalia, Iirimaa, Läti, Malta, Poola, Portugali, Sloveenia ja Slovakkia presidendid. Järgmisel aastal kohtutakse Poolas. 2025. aastal on korraldaja Eesti.

open graph image