President Karis tõstis esile Maa- ja Ruumiameti loomise, mis oli veel paar aastat tagasi unistus, kuid on tänaseks saanud reaalsuseks. „Milliseks selle töö kujuneb ning millist vastutust hakkab kandma viimasel ajal palju kirgi küttev riigiarhitekt, selgub peatselt. Aga selle kujundamise diskussiooni küllalt jäme ots on kindlasti teie käes, head arhitektid,“ sõnas president Karis.
Ta rõhutas, et vajame arhitektide ja planeerijate ideid mitmete komplekssete küsimuste lahendamisel, sealhulgas eluasemepoliitika, segregatsiooni vähendamise, üürimajade arendamise ning elamufondi energiatõhususe parandamisele. „Aga ka mitmete muude tulevikku suunatud murede lahendamisel, sest arhitektid ja planeerijad on pikalt ettemõtlev rahvas. Me peame muutuma riigina nutikamaks ja ökonoomsemaks, et neid küsimusi lahendada.“
Riigipea tõi esile arhitektuuri kui kultuuri ja identiteedi kandja rolli. „Rahvusooper Estonia ümber keerleva kohta tuleb tõdeda, et see tegu on kaevikuisse jõudnud väärtuskonfliktiga, mille üks väheseid positiivseid mõjusid on pärandist ja ruumist rääkimine ühiskonna kõige kõrgemal tasemel. Estonia on meie arhitektuurne maamärk ning sellesse ei tohigi suhtuda kergekäeliselt,“ sõnas president Karis.
Vabariigi President lisas, et täpselt sama kirglikult on vaja välja hääldada Linnahalli erakordsus meie arhitektuuris ja kultuuris laiemalt ning rääkida selgeks Maarjamäe memoriaali olulisuse või ebaolulisuse küsimus. See võiks tema sõnul inspireerida arendama uusi, ajas püsivaid sümboleid nagu on Kreenholm, Pärnu rannahoone, Rapla KEK, ERM, Arvo Pärdi keskus, riigigümnaasiumid, Ugala teater või Lillepaviljon.
„Et säilitada oma nägu ja ainulaadsus. Et mitte lahustuda kogu maailma arhitektuuriga ühte. Ning selle kaudu rääkida oma lugu. Ja mida mitmekihilisem ja -tahulisem see meie lugu on, seda rikkamad me oleme. Sest selleks ongi Eesti riiki vaja,“ ütles president Karis.