"Liitlassuhete hoidmine nõuab vaeva ja hoolt kõigilt poliitikutelt, diplomaatidelt ja sõjaväelastelt. Selles küsimuses pole aeg 100 aasta jooksul teinud mitte ühtegi korrektiivi. Ilma liitlasteta poleks me võitnud Vabadussõda. Ilma liitlasteta ei saa me ka täna, kui siin Peetri platsil seisavad 1. jalaväebrigaadi rivis ka Briti sõjamehed," ütles riigipea.
"Narva on üks äraütlemata hea ja õige koht, kus tänast päeva tähistada. Sest just Narva linnas tunduvad põimuvat mitmed Vabadussõja loo läbivad ja iseloomulikud jooned," lausus president Kaljulaid. "Narva on alati olnud koduks paljudele rahvustele. Samamoodi oli mitmerahvuseline ka 1918. aastal sõtta läinud Eesti Rahvavägi, kus eestlaste kõrval võitlesid ja hukkusid kõigi Eestis elanud rahvaste esindajad – venelased, sakslased, juudid, rootslased. Sest ka Eesti iseseisvusmanifest algas pöördumisega kõigi Eestimaa rahvaste poole ning lubas võrdset kohtlemist kõigile kodanikele rahvusest, usutunnistusest või poliitilisest ilmavaatest hoolimata. Vabadussõda oli kõikide Eesti inimeste ühine võit. Vabadussõda ja 20 aastat omariiklust tõestasid, et kõigi Eesti inimeste õigusi ja heaolu suudab kaitsta just vaba, iseseisev ja demokraatlik Eesti riik."
Narvas tähistatakse täna 100 aasta möödumist Vabadussõja lahingutegevuse lõppemisest ja mälestatakse sõjas langenuid. Tähtpäeva tähistamine algas Peetri platsil piduliku rivistusega. Kell 10.30 meenutati Vabadussõjas langenuid üle-Eestilise vaikuseminutiga, millele järgnes riigipea sõnavõtt. Samuti asetab president Kaljulaid pärja Siivertsi kalmistul asuvale Vabadussõja mälestusmärgile.
28. novembril 1918 alanud Vabadussõja lahingutegevus lõppes 1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 kehtima hakanud relvarahuga. Piduliku rivistuse Narvas korraldab 1. jalaväebrigaad koostöös Narva linnavalitsuse, Kaitseliidu ja teiste jõustruktuuridega.
Kommunikatsiooniosakond
Tel 631 6229
[email protected]
