„Totalitaarsete režiimide ambitsioonide tõttu kannatasid enne ja pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist väga paljud rahvad ja meie kohuseks on kõiki neid võrdselt austada ja mälestada,“ selgitas riigipea. Just seetõttu kuulutas Euroopa Parlament aprillis 2009. aastal 23. augusti kõigi totalitarismiohvrite ühiseks mälestuspäevaks.
Ääretu ebaõiglus ning valed, milles elasime okupatsiooniaastatel, ei andnud meile kuidagi ja kunagi asu, rääkis president Kaljulaid: „Meie iseseisvuse hävitanud Hitleri ja Stalini 1939. aasta salasobingu avalikustamisest sai üks keskne osa meie iseseisvuse taastamise teel. See sai ühendavaks eesmärgiks, mis tõi meid Hirveparki ja Balti ketti.“
Ent kommunismi ja natsismi ohvrite mälestamine on tema sõnul vaid üks pool tänase päeva tähendusest. „Vabadus ja veel enam demokraatia ei ole kunagi pelgalt juhus. Nende hoidmise nimel tuleb pidevalt pingutada, sest me ei soovi elada sellises maailmas, kus vaba mõtte ja teisiti arvamise eest ootab koht baraki naril või kuklalask. Meie soovime vaba ja demokraatlikku maailma,“ rõhutas president Kaljulaid.
Riigipea sõnul näeme valu vabaduse puudumise pärast ka tänases Euroopas: „Meie, kes me oleme tagasi võitnud oma vabadused ja inimväärikuse, peame neile, tänase päeva vabadusvõitlejatele, koos meie samameelsete liitlastega toeks olema. Üksi jäämine tähendab alati lootusetust, kadu ja allajäämist totalitaarsele režiimile.“
Kõne täisteksti leiate siit: https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/16132-kommunismi-ja-natsismi-ohvrite-maelestuspaeeval-23-augustil-maarjamaeel/index.html
Kommunikatsiooniosakond
Tel 631 6229
[email protected]
