„Nelja aasta eest läbi viidud haldusreform on olnud edukas. Kas kõik võimalused on realiseeritud ja elu igas Eestimaa nurgas paremaks läinud? Võimalik, et mitte 100%. Aga suur osa hirmusid, mis reformi eel inimestel olid, ei ole realiseerunud. Kindlasti on tõusnud juhtimiskvaliteet me valdades. Niisamuti finantsiline võimekus oma piirkonna elu edasi viia. Ning enamasti on igal pool näha seda empaatiat ja vastutust, millega nüüd juba palju suuremates omavalitsustes suhtutakse enda valla või linna kaugematesse nurkadesse. See teadmine on Eesti inimestele oluline ja seda on nad tihti ka väljendanud“, selgitas president Kaljulaid.
Vabariigi Presidendi hinnangul väärivad ja vajavad omavalitsused arenguks suuremat vabadust ja iseseisvust: „Mina ise usun subsidiaarsuspõhimõttesse. Kõiki otsuseid tuleb teha nii madalal tasemel kui võimalik. Kohtadel on alati rohkem informatsiooni kui keskuses, see on paremini kättesaadav, nüansseeritum ja otsustusprotsess on siin kiirem jne. Kui me vaatame elanike rahulolu reitinguid Euroopas, siis rahulolu on suurem just neis riikides, kus omavalitsustel on suurem otsustamisõigus. Samas ei ole suurem otsustamisõigus ilma laiema ja iseseisvama tulubaasita mõeldav“.
„Põhimõtteliselt saaks ju tulubaasi suurendada ka sel teel, et suurendatakse eraldismäära % brutopalgast, kuid mina seda teed ei läheks. Siin on ju silmaga nähtavad piirid ees. Natukegi kaugemale ette vaadates on selge – kohalikele omavalitsustele on vaja teistsuguseid täiendavaid tuluallikaid. Seejuures on tulubaasi laiendamiseks ka teisi ja veel olulisemaid põhjuseid. Nii nagu üle kogu maailma, on ka Eestis iga suurema ettevõtmise vastu järjest enam hakanud kõlama seisukoht: “mitte minu tagahoovi!”, kirjeldas riigipea.
Nii on tema sõnul praegune KOVide tuluskeem tekitanud huvi just magavate, aga mitte töötavate või ettevõtlike inimeste vastu. „Või veel halvem – soovi tõrjuda ettevõtjaid koos reaalmajanduse töötajatega võimalikult kaugele. Et ei oleks vabrikutööd ega müra; põllumajandusega kaasnevaid lõhnu ega midagi sellist, mis rikuks harjumuspärast visuaali. Kujunenud olukorra muutmiseks oleks vaja hakata samm-sammult liikuma sellise maksukorralduse suunas, mis seoks kohalike inimeste heaolu taas kohaliku ettevõtluse olemasoluga. Esimene samm tuulikute talumise osas on astutud – kiidan Vabariigi Valitsust selle eest –, nüüd tuleb mõelda ka sellele, kuidas siduda tööstusettevõtete, farmerite ja kohalike elanike huvisid,“ selgitas president Kaljulaid.
Kõige kiirem ja lihtsam tee KOVide tulubaasi laiendamiseks võiks riigipea arust olla selline, kus jätame edaspidi igast maksuliigist sobiliku osa omavalitsustele. „Tänase infotehnoloogia juures peaks selline ülesanne meile täiesti jõukohane olema. KOVide tulubaas ei vaja täna niivõrd vana muutmist kui uute elementide sissetoomist. Kuigi me ei tea, milline on mõnekümne aasta pärast kohalike omavalitsuste tulubaas, on üks asi ikkagi selge: olukord, kus 85% KOVide tulubaasist moodustavad grantid ja subsiidiumid, ei ole normaalne ja jätkusuutlik, ega vasta meie põhiseaduse mõttele,“ rõhutas Vabariigi President.
Et kohaliku omavalitsuse valimised on ukse ees ja algab uus nelja-aastane tsükkel, kutsus riigipea üles kasutama järgmist nelja aastat selleks, et tuua meie kohaliku omavalitsuse korraldusse tagasi rohkem seda 30 aasta eest kirja pandud põhiseaduse vaimu: „Selles mõttes on meil ees vaat et viimase 30 aasta kõige olulisemad kohalikud valimised. Nagu ennist ütlesin – võimekust ja mastaapi nüüd juba on.“
Kommunikatsiooniosakond
Tel 631 6229
[email protected]
