Minu jaoks on presidendi teenetemärkide andmise õigus võimalus kinnitada väärtusi, mille eest Eesti seisab, näidata, mida Eesti peab oluliseks ja mille eest Eesti on tänulik. Kotkaristi I klassi teenetemärk on meie suurim tunnustus teie töö eest nii meie riigi heaks kui ka meie demokraatliku alliansi jõulise kaitse tagamise eest. Oleme tänulikud teie suurepärase tegevuse eest USA Euroopa väejuhatuse ülema ja NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhatajana. Imetleme teie suurt rolli NATO tugevdamisel, et tulla toime tänapäeva julgeolekukeskkonna probleemidega ning tugevdada ühist võimekust ja partnerlust. Vähem tähtis ei ole meie arvates ka teie määrava tähtsusega tegevus Baltimaade ja Poola kaitseplaanide väljatöötamisel. Kotkarist on märk meie tänust teie toetuse eest Eestile ja põhimõtetele, mida Eesti kalliks peab.
Lugupeetud admiral!
Tõite oma blogis hiljuti välja kolm olulist punkti, millega NATO peab tegelema. Olen teiega täiesti nõus.
Esiteks näitab NATO praegune operatsioon Afganistanis, et liitlasväed suudavad tegutseda mitmes kohas, jätkusuutlikult ja edukalt. ISAFi julgeolekuülesannete korrakohane üleandmine afgaanidele 2014. aasta lõpuks on tõesti väga oluline. Sellele vaatamata mööname ka, et pärast ISAFi missiooni lõppu ei muutu maailm tõenäoliselt rahulikumaks kohaks. Sellepärast peab NATO olema alati valmis reageerima tulevastele julgeolekuprobleemidele. Liitlasväed ei tohi indu kaotada!
Seetõttu on mul hea meel, kui liitlasvägede sees arutletakse küsimuse üle, kuidas säilitada NATO väledus ja koostalitlusvõime ka pärast ISAFi missiooni edukat lõpuleviimist. Sellistel aruteludel tuleb kuulda võtta kõiki NATO liitlasi, nendega arvestada ja pärast ka otsustele vastavalt tegutseda. Peame alliansi iga liikme tugevaid külgi ära kasutama.
Teiseks peavad kõik liitlased suhtuma tõsiselt küberjulgeolekusse. Tänapäeva digitaalmaailmas toimuvad muutused on justkui järsult kiirendatud versioon neist muutustest, mille maailm tegi läbi tööstusrevolutsiooni sajandil. Peame mõistma, et küberjulgeolek tähendab meie ühiskonna terviklikkuse kaitset. Teisisõnu, küberjulgeolek ei ole lihtsalt sõjaline kaitse. Peame paljud julgeolekualased arusaamad ümber hindama. Küberruumis ei ole ükski riik omaette saar.
Kolmandaks on NATO piiride eduka kaitsmise eeldus endiselt kindel ja püsiv Atlandi-ülene side. Selle aluseks on solidaarsus, ühised eesmärgid ja igapäevane ühine otsustamine, mis on kestnud aastakümneid alates alliansi moodustamisest ja jätkunud ka pärast mitut laienemist. See on loonud Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Euroopa liitlaste vahel tugevad, katkematud sidemed, mis on kestnud juba põlvkondi. NATO on selles mõttes tõeliselt ainulaadne organisatsioon – meie ühine kodu.
Nii võin ma öelda pärast külma sõda täielikult muutunud maailmas kahel põhjusel. Esiteks idee pärast luua USA ja Euroopa Liidu vaheline vabakaubanduspiirkond (TAFTA). Ajal, mil majanduslik heaolu on üha enam julgeoleku osa, on ELi ja Atlandi-taguste liitlaste vaheline vabakaubandus väga tähtis. See toob need kaks ühiste demokraatlike väärtustega piirkonda teineteisele lähemale kui kunagi varem, lähemale kui ainult sõjaline koostöö. Eesti toetab ELi ja Ameerika Ühendriikide vabakaubanduslepingu sõlmimist väga.
Teine põhjus on aeglane, aga kindel "vana" ja "uue" Euroopa eristuse kadumine alliansi sees. Kui vaadata, milline on see uueks Euroopaks nimetatu, siis näeme, et meil läheb päris hästi ja oleme osutunud väga headeks liitlasteks. Loodan, et kui me järgmise aasta aprillis tähistame NATOga liitumise kümnendat aastapäeva, on see vahetegemine täielikult kadunud.
Lugupeetud admiral Stavridis!
Teie juhioskusi USA Euroopa väejuhatuse ülema ja NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhatajana hinnatakse väga, ka pärast sõjaväest lahkumist. Eesti loodab, et teie toetus tugevatele Atlandi-ülestele suhetele ja tugevale NATOle jätkub.
Palju õnne!
