Seega peab ÜRO praegu suhtuma ülima tõsidusega Vene-Ukraina konflikti lahendamisse ja astuma vastu katsele jagada maailm sõjalise agressiooniga taas mõjupiirkondadeks, ütles ta.
"Euroopa panus ÜRO eelarvesse ja arenguabisse maailma erinevates piirkondades on märkimisväärne. Ent see ei pruugi olla kestlik, kui Euroopa demokraatlikel riikidel – üldise turvalisuse senistel olulistel tagajatel – tuleb keskenduda tugevamalt iseenda julgeoleku kindlustamisele. Kaitsevõimekuse tõstmine tuleb ju millegi arvelt," tõdes Eesti riigipea, kelle sõnul on Krimmi annekteerimine ja Venemaa sõjaline sekkumine Ukraina konflikti purustanud Euroopas seni kehtinud julgeolekuarhitektuuri.
President Ilves meenutas ka ÜRO Peaassamblee üldarutelul peetud kõnes öeldut, et sel maailmaorganisatsioonil lasub kohustus tagada rahvusvahelist rahu.
"ÜRO Julgeolekunõukogu on olnud oma otsustes viimaste suuremate rahvusvaheliste kriiside puhul halvatud.See sunnib meid senisest tõsisemalt uuesti otsa vaatama vajadusele reformida ÜRO-d vastavaks kaasaja rahvusvahelistele väljakutsetele," ütles president Ilves.
Eilset vestlust Eesti riigipeaga juhtis Rahvusvahelise Rahuinstituudi (International Peace Institute) president Terje Rød-Larsen.
Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond
tel 631 6229
