Meil on täita tähtis ülesanne. See võib olla meie sajandi olulisim missioon, millest tähtsam on vaid demokraatiavastaste agressorite võitmine ja kliimakatastroofi ärahoidmine. Meil on kohustus luua ühiskondi, mille õitseng ja vastupidavus põhineb inimeste füüsilise ja vaimse heaolu toetamisel, mitte selle kahjustamisel.
COVID-19 on tõesti olnud häirekell, mis pani meid märkama, kus ühiskond on meie inimesi alt vedanud. Üks nendest on meie teadlikkus vaimse tervise probleemidest ja nendega tegelemine. Täna ei saa me enam eirata vaimse tervise probleemide koorma raskust ja hinda. See koalitsioon on hea näide väärtuslikest algatustest, mis on probleemide lahendamiseks käivitatud. Me oleme liikumas sõnadest tegude juurde. Säilitagem nüüd seda hoogu ja töötagem välja koordineeritud lähenemine vaimse tervise probleemidele nii kohalikul, piirkondlikul kui ka üleilmsel tasandil.
Eesti presidendina olen võtnud noorte vaimse tervise oma südameasjaks. Olin šokeeritud, kui kuulsin, et 2015.–2020. aasta statistika kohaselt on noorte enesetapukatsete arv kahekordistunud. Eesti noorte enesetappude määr on Euroopa Liidu keskmisest kaks ja pool korda suurem.
Selle statistika taga on lood. Reaalsed ja kurvad lood kohutavatest kaotustest. Olen oma ametiajal külastanud paljusid koole ning osalenud arvukatel kohtumistel noortega. Pole tähtis, millest me vestlust alustame, kuid lõpuks jõuame ikka vaimse tervise teema arutamiseni. Ma olen kuulnud neid lugusid direktoritelt, õpetajatelt ja noortelt endilt. Õpetajad on igal pool mures ja ülekoormatud, noored kannatavad ärevuse all ning vaimse tervise spetsialistid tunnistavad, et abivajajate toetamiseks napib võimalusi.
See on paljude aastate tegemata töö tulemus, mida võimendavad arvukad käimasolevad kriisid. Samas on julgustavaid märke algatustest, mille eesmärk on olukorda muuta. Eestil on nii mõndagi jagada. Näiteks kasutavad paljud meie koolid ja lasteaiad kiusamise vähendamiseks tõenduspõhiseid programme. Sotsiaal-emotsionaalseid oskuseid lõimitakse õppekavadesse kõikidel tasanditel. Vanemlusprogrammid aitavad murda kahjulikke käitumismustreid, mida meist paljud ikka veel järgivad.
Alles eile pidas Eesti valitsuse ennetuskomisjon esimese koosoleku. Sealjuures on oluline, et sellesse rühma, mis arutab paljude kriitiliste valdkondade, sealhulgas vaimse tervisega seotud sekkumisviise, kuulub valitsuse 15 ministrist kuus. Kuus ministrit. Sellest nähtub, et meie jaoks pole vaimne tervis üksnes tervisega seotud küsimus. See on haridus-, julgeoleku- ja majandusküsimus. Iga riigiasutus jagab vastutust vaimse tervise probleemide lahendamises osalemise eest. Meie eesmärk on tagada, et iga otsuse tegemisel võetakse arvesse selle mõju inimeste heaolule.
Vaimse tervise ja psühhosotsiaalse heaolu kindlustamine ja toetamine peab olema juhtpõhimõte ennekõike kriisiolukordades. Riigi psühholoogilise kaitse juurde kuulub selle vastupanuvõime suurendamine välistele ja sisemistele raputustele.
Selleks on esmatähtis teha ennetustööd. On hädavajalik, et tänapäeva noored kasvaksid üles, teades, kuidas oma tunnetega toime tulla, märgata võimalikke vaimse tervise probleeme ja enda eest hoolitseda. Me kõik peaksime oskama märgata abivajajaid ning osutada neile vaimset esmaabi. Riikidena peame looma ka tugevad ja kestlikud professionaalse abi süsteemid.
Olen täna keskendunud noorte vaimsele tervisele, sest selles vanuses märkamata ja ravimata jäävad probleemid hakkavad tulevikus aina kasvama. Teised valdkonnad, mis selle koalitsiooni töörühma teemades kajastuvad, on samuti olulised. Üks pakiline probleem on olnud vajaliku psühhosotsiaalse abi osutamine Ukraina põgenikele. Oleme Maailma Terviseorganisatsioonile ja ÜRO asutustele sellega seotud koostöö eest tänulikud. Agressiooni lõpetamiseks tehtavate igakülgsete pingutuste kõrval peame tagama toimetuleku sõjatraumaga, et see ei rikuks miljonite eurooplaste elu. Ohvrite arv on juba niigi liiga suur.
Daamid ja härrad! Maailm ei naase normaalsuse ehk sõja- ja pandeemiaeelsesse aega, osaliselt sellepärast, et normaalsus tähendas varem vaimse tervise probleemide mahavaikimist. Psühhosotsiaalse heaolu ühiskonna keskseks põhimõtteks muutmine on uus normaalsus.
Tänan tähelepanu eest!
