Soovin avaldada lugupidamist Nigerile tänase olulise kohtumise kokkukutsumise eest, ning tahan tänada peasekretär Guterrest ja kõiki ettekandjaid nende sõnavõttude eest. Kliimamuutused ja terrorism kujutavad olulist ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule. Nende ulatus ja intensiivsus on piirkonniti erinev, aga on selge, et kumbki ei tunne piire ega jäta puutumata ühtki mannert.
Ma alustan ühest näitest, Himaalaja liustikest. Teadlased on kirjeldanud seda, kuidas tolm, mis võib tuultega saabuda isegi nii kaugelt kui Saharast ning see on üks peamisi liustike sulamist kiirendavaid tegureid. Sulamine omakorda muudab piirkonnas mussoonide mustreid ning on löönud tasakaalust välja Araabia mere ökosüsteemid, mille tagajärjel satuvad hävimisohtu sealsed kalavarud, sellest aga sõltuvad miljonid inimesed. Mida need inimesed nüüd teevad?
Härra president,
teadlased on tuvastanud mitmeid viise, mille kaudu on kliimamuutused seotud poliitilise, sotsiaalse ja keskkonna-alase stressiga, mis lisanduvad juba olemasolevatele haavatavustele ja pingetele. Temperatuuri tõus ja äärmuslikud ilmastikuolud panevad surve alla loodusvarad ja ohustavad elatusallikaid, põhjustades pingeid ja rahvaste rännet.
Näiteks vahetas 2020. aastal äärmuslike ilmastikuolude ja kliimamuutuste tõttu oma elukohta riigi sees ligi 31 miljonit inimest. Taas tabas see rängemalt just haavatavas olukorras inimesi. Hiljuti avaldas Maailmapank hinnangu, mille kohaselt võib n-ö kliimamigrantide koguhulk tõusta aastaks 2050 lausa 216 miljonini. Teadlased juhivad tähelepanu, et juba praegu on suurem osa negatiivse rändesaldoga alasid sellised, kus ka keskkonnastress on kõrge ja võime muutustega kohaneda väike.
Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine aitavad kaasa protsessile, mis loob tingimused sotsiaalsele ebastabiilsusele, konfliktidele, terrorismile ja ekstremismile. Need võivad ohte võimendada – suurendada julgeolekuriske ja sagendada inimõiguste rikkumisi. Seetõttu tervitame ka Saheli Liidu samme, mis kliimamuutuste tagajärgedega tegeledes on suurendanud toiduturvalisust ja pööranud tähelepanu ka noorte seas valitsevale tööpuudusele. Kui teeme globaalseid ühiseid pingutusi kliimamuutuste mõjude leevendamiseks, siis tegeleme ka terrorismi juurpõhjustega.
Me näeme konflikte loodusressursside pärast riikide sees ja nende vahel. Samuti näeme inimesi, kes on meeleheitel, sest on jäänud ilma oma elatusallikast, kodust, lähedastest või lootusest paremale tulevikule. See avab võimalusi illegaalseks kaubanduseks ja loob terroriorganisatsioonide jaoks tingimusi, mis võimaldavad kasutada ära ebastabiilset olukorda ja meeleheitel inimesi. Selle tunnistajaks oleme praegu muu hulgas ka Euroopa piiridel.
Härra president,
terrorismi ja ekstremismi tekkimise võimaldamises on oluline roll sotsiaalsetel ja majanduslikel oludel. Seetõttu peame terrorismi ja ekstremismi vastu võideldes mõistma juurpõhjusi ja tegelema nendega nii riikide, piirkondade kui ka globaalsel tasandil – olgu põhjuseks globaalne ebavõrdsus, sunnitud migratsioon, eluks vajaliku, näiteks puhta vee ja põllumajandusmaa nappus vm. Me usume kindlalt, et kõik mehhanismid, mis aitavad vähendada vaesust, ebavõrdsust ja kohanemisprobleeme kiirete sotsiaalsete, kultuuriliste ja keskkonna-alaste muutustega, aitavad ühtlasi võidelda terrorismi vastu, peatades selle juba eos.
Relvastatud konfliktidega silmitsi seisvatel riikidel on vähem ressursse algatusteks, mis võiksid riigi konfliktist välja tuua. Kliimanõtkete ühiskondade ülesehitamine nõuab palju suuremat kooskõlastatud rahvusvahelist jõupingutust, et tagada rahvusvaheline rahu ja julgeolek.
Julgeolekunõukogul on olemas vajalikud tööriistad ja mandaat, et reageerida kliimaga seotud julgeolekuohtudele.
On aeg liikuda edasi debattide pidamisest ning tegutseda kliima ja julgeoleku suunal ambitsioonikamalt. Me vajame julgeolekunõukogu resolutsiooni kliima ja julgeoleku kohta – see on ainus võimalus liikuda meie aruteludega edasi ja midagi muuta.
Kordan üle, et on äärmiselt oluline, et ÜRO peasekretär saaks mandaadi, mis võimaldaks koguda selleks andmeid ja koordineerida poliitikat. Regulaarsed põhjalikud raportid piirkondade kohta oleks suur samm käegakatsutavate ennetusmeetmete väljatöötamise suunas.
Härra president,
nagu juba korduvalt mainitud, siis mõjutavad kliimamuutused proportsionaalselt rohkem naisi ja tüdrukuid, kes on sageli ka terroristlike rühmituste sihtmärgid. Naiste juhirolli ja osalemise olulisuse mõistmine ning noorte kaasamine on terrorismi ja kliimamuutustega võitlemise strateegiate väljatöötamisel olulise tähtsusega. Ainult nii saab üles ehitada vastupidavaid kogukondi kõigile.
Kokkuvõtteks, me ei saa enam ignoreerida probleeme, mis kujutavad endast ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule. Peame hoidma ära selle, et kliimamuutuste vältimatud mõjud aitaksid kaasa riikide ja tervete piirkondade destabiliseerumisele, millega kaasneks oht, et tekivad uued või halvenevad olemasolevad relvastatud konfliktid.
Tänan!
