Arstid, õed ja hooldajad. Ehitajad. Ülikoolirahvas. Kõik head inimesed.
Avastaja ja rändur Tiit Pruuli ütles hiljuti, et udus saame me aru, miks tuletornid on tähtsad.
See tuli mulle meelde, kui valmistusin sõitma Tartu Ülikooli Kliinikumi uue lastehaigla ning uue kõrvakliiniku ja operatsiooniploki avamisele.
Miks? Sest parafraseerides Tiit Pruulit: haiguses saame aru, miks haiglad on tähtsad.
Kaasaegne lastehaigla Tartus on suur leevendus vähemalt poolele Eestile. Nagu seda on ka kaasaegne kõrvakliinik ja päevakirurgiakeskus siinsamas.
Ehitaja on teinud uuele haiglakorpusele tugevad seinad, kandvad laed ja vedanud turvalised elektriühendused, kuid ainult maja ei ole veel haigla. Haiglaks muudavad selle õppinud arstid, õed ja hooldajad ning hea aparatuur.
Saan aru, et need kõik on siin olemas või vähemalt peaaegu, sest personali on veel juurde vaja. Mul oli selles juba võimalik veenduda, kiirel käigul läbi uute korpuste.
Nii on Tartu Ülikooli Kliinikum muutumas järjest enam targaks terviselinnaks, mis iga uue või renoveeritud korpusega annab meie inimestele hädavajaliku kindlustunde, et haigused saavad ravitud või vähemalt leevendatud, et abi on käeulatuses.
Aga mitte ainult. Tartu Ülikooli Kliinikumis kohtuvad igapäeva meditsiin ja teadus, konkreetsete haigete ravimine ja õppetöö. Nõnda on kliinikumi tähendust ja tähtsust ka Eesti meditsiini tulevikku vaadates võimatu alahinnata.
Muidugi ei saa ma üle ega ümber sellestki, kui vähesest sageli piisab, et me lükkame edasi kohtumise haiglas meedikute ja moodsate aparaatidega. Eluviis ja ülekaal, harjumused ja liikumine – lihtsad asjad, mida keeruline teha või muuta. Aga püüdma peab.
Lõpetuseks, ja see pole sugugi vähetähtis. Pärast tänast päeva ei saa enam keegi öelda, naljaga või pooltõsiselt, et Tartu kõige koledam hoone on lastehaigla. Tartlasena on mul sellegi üle hea meel.
Aitäh ja jõudu tööle.
