Tänavune aasta on toonud meile emotsioone eri äärmustest. Ei jäta Venemaa kallaletung Ukrainale puutumata ka spordivaldkonda alates rusuvast meeleolust ja Ukraina spordirahva toetamisest kuni meie enda tänaste poliitiliste otsusteni, milles kaitsekulutused kasvavad paratamatult ka spordi arenduse ja kasvu arvelt.
Aga see aasta tõi ka positiivseid emotsioone. Suurepäraseid tulemusi Pekingi taliolümpiamängudelt, eri alade maailma- ja Euroopa meistrivõistlustelt; mitme Eesti sportlase edu maailma absoluutses tipus. Rõõmustavad ka värsked tuuled: kettagolfi maailmameistritiitli võit ja hea uus hoog Eesti korvpalli koondisel.
Palju ilusaid emotsioone pakkusid sel aastal meile ka meie spordi korraldajad, taustajõud ja organisatsioonid tuues Eestisse palju kiidusõnu pälvinud laskesuusatamise maailmakarika etapi Otepääl, WTA tennisteturniiri Tallinnas, Rally Estonia Lõuna-Eestis ja iluuisutamise Euroopa meistrivõistlused.
Need kõik on olulised teetähised Eesti kui spordiriigi maailmakaardile viimisel.
Aga väiksemaid võite ning edulugusid oli veel palju. Ja vahel peab ka oma hetke kannatlikult ootama. Vahel isegi talumatult kaua, nii et usk endasse kipub juba kaduma. Aastaid tehtud töö ja nähtud vaev tundub asjatu. Läbipõlemine ja rusuv vaim on tuttav teist paljudele. Eriti raske on see siis, kui oled kord juba edu ja võidurõõmu kogenud. Et ennast taas leida vajame ümbritseva keskkonna toetust ja kannatlikku meelt, seda nii lähedaste, kogukonna kui meedia poolt. Väike rahvas peab kokku hoidma nii heas kui halvas.
Uue põlvkonna ja alles alustavatel noorsportlastel on täna kindlasti raskem kui paar aastakümmet tagasi, sest pikaajaline ja järjepidev pingutus muude ahvatluste keskel on rängem. Kaasaja ahvatluste ja naudingute küllases maailmas pühenduda ja keskendunult tööd teha nõuab sügavat sisemist tahtejõudu, meelekindlust ja kannatlikkust. Ja see saab sündida vaid kodu, treeneri ja laiema keskkonna koosmõjus. Peame ühiskonnana enam suunama tähelepanu sellele, et tõeline rahulolu ja õnn tulevad vaid kauakestvas süvenenud pingutuses. Esimest edu ei tohiks teha liig kiirelt peenrahaks ega selle joovastusse kaduda. Siin on meil lõppevast aastast kaks suurepärast noort näidet, eeskuju, kes on seda mõistnud – ujuja Eneli Jefimova ja kõrgushüppaja Karmen Bruus.
On rõõmustav näha meie personaalse treeninglähenemise arengut, milles sporditeadusi ja õpet julgelt kokku tuues on kasutusele võetud uusi metodoloogiaid ja tehnoloogilisi eeliseid. Samuti kinnitab järjest enam kanda personaalne meditsiin, mis aitab meie sportlaste võimekust paremini realiseerida ning tervemalt elada. Targal rahval peab olema julgust, et harjumuspärastest mõttemallidest vabaneda ja lasta parimat tänapäevast teadmist ligi. Soovin selle julguse jätku!
Algav 2023. aasta on kuulutatud liikumisaastaks. Nagu laulupeo traditsioon algab lasteaiast ja koolist, algab sealt ka liikumisharjumuste ja sportliku eluviisi kasvatus. Meil – lastevanematel ja eeskujudel – on oma roll uue põlvkonna tervisliku vundamendi ladumisel ja kutsun üles seda vastutust endale teadvustama. Samuti oleme kõik kogenud, kuidas liikumine kõige laiemalt parandab meie vaimset enesetunnet ja heaolu. Tehkem liikumisaastast päriselt liikumisaasta.
