Lugupeetud kuulajad,
küberjulgeolek võib enamikule inimestest tunduda jätkuvalt kauge ja salapärane. Just sellist tunnet peame aga vältima, sest see jätab meid haavatavaks kõrvaltvaatajaks.
Küberjulgeolek ei ole liialt salapärane. Teiseks on see meile kõigile lähemal kui paljud oskavad loota. Kuigi keerulised mõisted ja eriala keel jätavad tihti mulje, nagu kõneldaks millestki, mis meisse ei puutu ning et sellega tegelevad vaid nutikad spetsialistid raalide ja vilkuvate tulede keskel akendeta tumedas toas.
Nii võibki jääda kergesti arvama, mis on muidugi ekslik, et turvalisuse tagab vaid meile tundmatu tarkvara paigaldamine arvutisse või telefoni ja sellest piisab. Aga ei piisa.
Kontosid häkitakse nõrkade salasõnade või avalikult jagatud tundliku teabe tõttu, mitte tingimata seepärast, et neid kaitsev tehnoloogia oleks nõrk. Näiteks võid sa valida oma digitaalse konto salasõna kaitseks küsimuse, milline oli sinu ema neiupõlvenimi. Aga kui see info on sinu õe või venna sotsiaalmeedia lehelt kõigile leitav, siis ei ole see digitaalne konto just kuigi hästi kaitstud.
Õngitsuspettuse ohvriks võib valesse kohta infot jagades sattuda igaüks sõltumata sellest, kui kallis ja turvaline on telefon, mida ta kaasas kannab. Digilahendusi kasutavad ühel või teisel moel Eestis peaaegu kõik inimesed ja internet on ammu tavaline osa meie elust.
Küberturvalisus sõltub kõigi digimaailma kasutavate inimeste tegevusest. Nii on oluline, et arvestaksime digikeskkondi luues igaühega ja räägiksime sõnades, millest kõik aru saavad. Üldine teadlikkuse tõstmine on parema küberjulgeoleku võti.
Viimaste kuude ja nädalate jooksul on Eestis ärimaailm rääkinud üha enam konkurentsivõimest. On räägitud nii traditsioonilisest hinnakonkurentsist kui ka puhta elektri olulisusest eksportimisel. Üha enam kliente ostab vaid sellist toodet või teenust, mille loomiseks on kasutatud rohelist energiat. Niisugune valimine ei puuduta aga vaid energiat, vaid on laiem, käies ka ettevõtete sotsiaalse vastutuse ning kaasamise kohta.
Ehkki selliste teemadega tegelemine võib tunduda n-ö pehmena, puudutab see küberturvalisust üsna lähedalt. Peame endalt küsima, kas tahame oma kodudesse ikka seadmeid, mille päritolu on kahtlane või kas usaldame teenusepakkujat, kes selliseid seadmeid kasutab. Samu küsimusi esitavad meie kohta ka meie kliendid välismaal.
Nii nagu mõne aja eest võis tunduda ahvatlev ajada äri Venemaal, võib ka kahtlaste, kuid odavate aparaatide kasutamine tunduda esmapilgul kasulik. See kätkeb aga riske, mis paremal juhul tähendavad seda, et peame need seadmed välja vahetama, nagu ettevõtted pidid Venemaal oma äri lõpetama. Halvemal juhul saavad kahjustada meie privaatsus ja turvatunne.
Ent ma ei arva, et peame rääkima vaid digielu varjukülgedest. Küberturvalisusse investeerimine laiendab meie ärivõimalusi ja lisab võimu ülejäänud majandusele.
Eesti on maailmas tuntud kui digiriik. Usun, et selles on märkimisväärne roll aastaid tagasi tehtud investeeringutel kübertaristusse: ID-kaarti, digitaalsetesse registritesse ja X-teesse. Nende kolme samba baasil loodud erasektori turvalisi digilahendusi on võimalik eksportida üle maailma, paljudesse riikidesse. See ongi loonud Eestile digiriigi maine, mis aitab eksportida ka kõigil teistel.
Digisektori edust saadav kasu Eesti majandusele on tänu digiriigi mainele märksa laiem kui võit mugavatest digilahendustest. See on tuntav palju enamates valdkondades kui ainult info ja side tegevusalal. Kasutagem Eestis loodud teadmist ja rakendagem seda uutes valdkondades, et Eesti majandus areneks ja siit kasvaksid uued edulood.
Head konverentsi!
