Mul on uhke tunne ja hea meel koos teiega tähistada Eesti piirivalve 100. aastapäeva. Just meie piirist algab Eesti Vabariik ja Eesti Vabariigi julgeolek. Nii on Eesti piir ja selle kaitse meie omariikluse üks aluseid, sest ilma piirita poleks riigil ei suveräänsust ega territoriaalset terviklikkust.
Seda kõike teate teie väga hästi.
Sama hästi, nagu teadsid need Eesti ohvitserid ja riigitegelased, kes hakkasid juba 1918. aastal tegutsema selle nimel, et tagada Eesti piiride puutumatus. Neli aastat hiljem, 1. novembril 1922, astuski ametisse Piirivalve Valitsuse esimene juht – kolonelleitnant Ants Kurvits.
Kahe aastakümnega ehitati Eestis korralik piir, piir, mis pidas. Kättemaksu oma hea teenistuse eest said Nõukogude okupatsiooni ajal tunda paljud meie piirivalvurid. Ka Ants Kurvits tapeti Sosva vangilaagris.
Möödus pool sajandit ja Eesti piiril olid uuesti Eesti piirivalvurid. Relvastust ja varustust alguses peaaegu polnud, väljaõpet asendas entusiasm ning kirdes varitses Moskva-meelne töölismalev ja lõunas Riia OMON, ehk miilitsa eriüksus, kes ründas esimesi piiripunkte. Aga meie piirivalvurid pidasid vastu, nad olid head mehed, ja naised. Andrus Öövel, Aare Evisalu, Tarmo Kõuts ja paljud teised piirivalve taastajad on need, kelle eestvedamise vilju saame nüüd maitsta, teades, et tugev piir toetab meie sisemist rahu ka keerulistel aegadel.
Praegu näeme, et piir on meie esimene kaitseliin ja piir vajab tähelepanu enam kui kunagi varem iseseisvuse taastamisele järgnenud 31 aasta vältel. Oleme juba tugevdanud piirikontrolli vastuseks kõrgendatud ohule, mida tunnetame pärast Venemaa alustatud agressioonisõda Ukrainas. Seepärast on üliolulised ka olukorrateadlikkuse tugevdamine piiril, piiritaristu kiire väljaehitamine ning koostöö ja infovahetus naaberriikidega põhjas, lõunas ja läänes. Me juba teame, et Venemaa on valmis kasutama rändesurvet Euroopa Liidu ja NATO riikide vastu sarnaselt Valgevene juhitud hübriidrünnakule Poola, Leedu ja Läti vastu.
Igapäevaselt on meil ülesanne toime tulla sõjapõgenikega Ukrainast. Need on sageli koduta ja lähedasteta jäänud inimesed, kes vajavad meie abi ja toetust. Eesti ei keera selga ka Putini režiimi repressioonide eest varju otsivatele Vene kodanikele. Samas on meil Schengeni ala liikmena kohustus tagada Schengeni välispiiri pidamine, tõkestada ebaseaduslikke piiriületusi ning teha vahet põgenikel ja kurjategijatel või vastaste eriteenistuste inimestel. Nende ülesannete pidev ja tõhus täitmine on Eesti ja kogu Euroopa julgeolekule äärmiselt tähtsad.
Olen meie piirivalvurite toimekust, professionaalsust ja pühendumust korduvalt näinud. Tänan teid teie teenistuse eest ning kinnitan, et teile kuulub õigusega rahva toetus. Teist sõltub, et Eesti oleks avatud neile, kes tulevad siia legaalselt ning suletud neile, kel pole tulemiseks õigust või on nad ohuks meie julgeolekule.
Veelkord, tänan teid kõiki ja õnnitlen teid Eesti piirivalve 100. aastapäeval.
