15. rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini ning 29. Multinational Military Medical Exchange konverents on seekord korraldatud koos USA partneritega siin, Tartus, Eesti Rahva Muuseumis.
See on sümboolne koht, kuhu on talletatud eesti rahva lugu. Lugu, milles on sõjad, kannatused ja okupatsioonid, aga ka väikerahva edukas võitlus oma vabaduse eest.
Me pidasime seda ajalooks ega uskunud, et genotsiid on 21. sajandi Euroopas võimalik. Me uskusime, et sõda Euroopas kuulub muuseumisse. Ka mina, kes ma töötasin enne, Eesti Rahva Muuseumi direktorina, lootsin seda. Kahjuks me eksisime.
Täna võitlevad Venemaa agressiooni alla sattunud ukrainlased oma vabaduse eest ja me oleme koos nendega. Sest ukrainlaste võitlus ja selle tulemus mõjutab Euroopat ilmselt aastakümneid.
Tavaliselt räägitakse sõjas ikka relvadest – lennukitest, tankidest, suurtükkidest. Kuid liiga vähe räägitakse paratamatult selle juurde kuuluvast – inimestest, kes ennast ohverdavalt aitavad päästa tuhandeid haavatud inimelusid. Ka paraadidel näidatakse sõdurite sirgete rivide kõrval just soomukeid, tanke ja lennukeid, mitte aga meditsiiniüksuse meedikuid või välihaiglaid.
Aga, ilma meditsiini toetuseta sõdur ei sõdi, tema võitlustahe on madal. Venemaa sõda Ukrainas näitab valusalt, kui oluline on rahu ajal panustada sõjameditsiini arengusse. Meditsiinivõimekused ei teki üleöö, need on seotud hoolika planeerimise, väljaõppe ja spetsiifiliste teadmistega. Seepärast on oluline, et kaitsevõime planeerijad panustaksid õigeaegselt lisaks sõjalisele jõule ka meditsiiniliste võimekuste arengusse.
Ukrainat rünnates viskas Venemaa kõrvale kõik reeglid ja rahvusvahelise õiguse põhimõtted. Seni on punane rist olnud märgiks, mis kaitseb meedikuid ja haavatuid. Ent Venemaa on teadlikult hävitanud nii tsiviilmeditsiini taristut kui ka sõjaväe välihaiglaid. Ukraina Tervishoiuministeeriumi andmeil oli juba sõja esimese kuue kuuga purustatud või hävitatud ligi 900 tervishoiu objekti. Tänaseks on need numbrid veelgi suuremad.
Katastroofi- ja sõjameditsiini puhul ei ole võimalik tõmmata piiri, kus on sõjaväeline ning kus tsiviilsüsteem. Need peavad töötama koos. Seepärast ongi Eesti laiapindse kaitsestrateegia oluline põhimõte võetud kokku õppuse „Siil“ tunnuslausesse “Iga okas loeb!“. Eesti toetub reservväele, mis tähendab, et meie sõjameedikud töötavad rahuajal tavalistes haiglates, aga kui pasun hüüab, on neil teada sõjaaegne koht ja ülesanne.
See, et Eestis toimub juba 15. korda nii kõrgetasemeline rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini konverents, on tunnustus meie vastava valdkonna ekspertidele. Eesti sõjameditsiin ongi maailma tipptasemel. Meie meedikud on saanud korraliku väljaõppe, tegutsenud erinevates kriisipiirkondades ja sõjalistel missioonidel keeruliste probleemide lahendamisel ning panustavad igapäevaselt rahvusvahelisesse koostöösse.
Eesti, nagu ka paljud teised meie liitlased, on Ukrainat sõjaliselt toetanud nii palju, kui vähegi suudame ning meie sõjalise abi maht on praeguseks juba kolmandik meie enda kaitse-eelarvest.
Sõjameditsiin on oluline valdkond nii Ukraina abivajaduses kui ka meie poolt antud toetuses. Eesti annetas koos Saksamaaga Ukrainale kaks välihaiglat koos väljaõppe ja transpordivahenditega. Eesti välihaiglad, mida ukrainlased kutsuvad hellitavalt „Kosmoselaevaks“ on rindel aktiivses kasutuses ja päästnud üle 4000 Ukraina võitleja elu. Koos Hollandi ja Norraga anname lähiajal üle kolmanda välihaigla.
Eesti kaitseväe uue põlvkonna välihaiglad, mis töötavad Ukraina sõjatandril, on sõjameditsiini innovatsiooni tipp. Need on arendatud Eesti kaitseväe ja Eesti kaitsetööstusettevõtte Semetron koostöös ning lähtuvad eeldusest, et vaenlase eesmärgiks on meditsiinitaristu hävitamine. Operatsiooni- ja traumavõimekusega haigla suudetakse maastikul töökorda ja kokku pakkida pooleteise tunniga. Just mobiilsus ja manöövervõimekus koos kõrge kvaliteediga on see, mis tagab Ukraina rindel nende jätkusuutlikkuse. Teil kõigil on võimalik nendega tutvuda kaitseväe meditsiinikeskuses siinsamas Raadil.
Täna oleme kogunenud Tartusse. See ei ole juhuslik valik. Tartu on ülikoolilinn alates 1632. aastast ning väga pikaaegsete meditsiiniteaduse traditsioonidega. Eesti kaitseministeerium on otsustanud Tartusse rajada rahvusvahelise sõja- ja katastroofimeditsiini matkekeskuse, mis oleks meile ja liitlastele suurepäraseks praktika ja arenduskeskuseks. Lisaks Tartu Ülikoolile on siin kaasaegne Ülikooli Kliinikum, Meditsiini Kõrgkool, Kaitseväe Akadeemia, meie kaitseväe meditsiini matkekeskus ning lähikonnas head väljaõppevõimalused maastikul.
Ukraina sõda on suurendanud NATO sõjalist kohalolekut meie piirkonnas, alliansi idatiival. See on nii ka sõjameditsiini puhul.
Juba järgmisel kevadel toimub Tartus ligi 200 osalejaga NATO liitlaste sõjameditsiini õppus CASUALTY MOVE 2023 ehk CAMO23. Tegu on konventsionaalse sõja õppusega, kuidas hallata kannatanute voogu ja läbi viia evakuatsioon. See kõik lähtub Ukrainas saadud sõjakogemusest, mis on kohandatud meie piirkonna tegelikesse tingimustesse.
Head konverentsil osalejad.
Teie teate, et kriisideks ja sõdadeks tuleb valmistuda rahu ajal ning mida paremini me oleme valmis, seda suurem on lootus, et neid teadmisi ei lähe kunagi lahinguväljal vaja.
Soovin teile kõigile tulemuslikku konverentsi ja tihedat koostööd tulevikus. Eesti ootab teid alati tagasi.
Aitäh teile.
