Hea kolleeg president Steinmeier,
Ekstsellentsid,
Daamid ja härrad,
Toompea jalamil, Vabamu muuseumi ees seisab betoonplokk, mis meenutab kõigile möödujatele üht perioodi Euroopas, mida me enam kunagi kogeda ei taha – külma sõja aega. See betoonplokk on tükk Berliini müürist, mis eraldas inimesi, rahvaid ja perekondi, kuid mille langemine tõi kaasa uue lootuse ja vabaduse ajastu.
Berliini müüri langemine ööl vastu 10. novembrit 1989 tähistas ühe ajastu lõppu ja teise sündi – ajastu, mille keskmes on vabadus, demokraatia, õigus elada vabas maailmas.
Ka meie, siin veel raudse eesriide taga, jälgisime toona Berliinis toimuvat. Me teadsime, et see, mis sünnib meist umbes 1500 km kaugusel Berliinis, mõjutab otseselt ka meid. Vaid mõned kuud varem olime meie, eestlased, lätlased, leedulased, seisnud käsikäes 600 kilomeetri pikkuses inimketis, avaldades maailmale oma soovi olla vabad ja taas osa sellest väärtusruumist, kuhu oleme alati kuulunud.
Berliini müüri langemine, mis viis aasta hiljem Saksamaa taasühinemiseni, oli rohkem kui füüsilise barjääri kadumine – see oli vaimne vabanemine. See andis tunnistust inimeste julgusest ja sihikindlusest, et ükski müür ei ole igavene, kui inimesed usuvad vabadusse. Betoonmüüri purustamine Berliinis sai vabaduse ja taasühinemise sümboliks kogu Euroopas.
Paraku näeme täna, et ajalugu ei ole lõppenud. Vabadus ja demokraatia ei ole iseenesestmõistetavad, ning neid ei saa võtta enesestmõistetavalt. Meie kõik teame , et vabadust tuleb hoida, kaitsta ja iga päev selle nimel pingutada. See on meile selge ajaloo igast peatükist.
Goethe on öelnud: „Vaid see, kes iga päev oma vabaduse välja teenib, on seda väärt.“ („Und nur der verdient sich Freiheit wie das Leben, der täglich sie erobern muss.“ – Faust II).
See on mõte, mis kõlab tänases maailmas valjemini kui kunagi varem – ajal, mil jälle püütakse ehitada uusi müüre, olgu need siis füüsilised, poliitilised või vaimsed.
Hea kolleeg! Sina oled kõige enam Eestit külastanud Saksa riigijuht. Luba mul kinnitada, et me tunnustame Sinu isiklikku panust meie piirkonna tugevdamisel ning hindame kõrgelt koosmeelset dialoogi, mis aitab suurendada ühtekuuluvust Euroopas.
Eestit ja Saksamaad seob tihe ajalooline ja kultuuriline side, ühised väärtused ja ühine vastutus. Oleme kindlad liitlased NATO-s ja pühendunud partnerid Euroopa Liidus. Me seisame ühiselt Ukraina kõrval tema võitluses vabaduse ja rahvusliku enesemääramise eest. Samuti püüame koos leida teid rahuni ka teistes maailma kriisikolletes, sest me teame – ainult ühtsus, solidaarsus ja põhimõttekindlus hoiavad ära uute müüride tekkimise.
Zusammen! Üheskoos seisame oma väärtuste eest – ja ühiselt seisame nii tänase kui homse vabaduse eest.
Aitäh teile.
