Viimastel nädalatel ja kuudel on NATO sellega seoses oma väärtust tõestanud. Liitlased on püsinud tugevad ja ühtsed.
NATO seisab meie ja selle maailma vahel, kus tugevamad riigid otsustavad väiksemate saatuse üle neid kaasamata. See oli salaprotokollide ja mõjusfääride maailm, mis jättis paljud Euroopa riigid ilma oma suveräänsusest, õigusest olla olemas.
Mitte keegi ei taha seda tagasi.
Mul oli iseäranis hea meel kohtuda täna peasekretär Stoltenbergiga.
Vahetasime arvamusi seoses Venemaa tekitatud pingetega. Soovin rõhutada seda, et sõjategevuse eskaleerumine ei ole Ukraina piiril lõppenud. Olukord on jätkuvalt äärmiselt murettekitav. Kutsume Venemaad üles oma tegevust lõpetama, võtma osa sisukast dialoogist ja suurendama läbipaistvust.
Rõhutasime oma kindlat toetust Ukrainale, mitte üksnes sõnades, vaid tegudes.
NATO jääb oma väärtuste juurde: demokraatia, vabadus ja iga riigi õigus valida oma julgeolekumeetmeid. Balti riigid otsustasid 2004. aastal NATOga liituda, sest nägime selles parimat julgeoleku tagatist. See oli ainuke otsus.
Kõik NATO liitlased olid siis ja on ka praegu kindlalt üksmeelel, et NATOs ei leidu „eritsoone“, kus liitlaste sõjategevus ja kohalolu on piiratud. Moskva valmisolek sõjalise jõu abil oma poliitiliste eesmärkide poole püüelda tõstab taas kord esile NATO sõjalise kohaloleku tähtsuse Eestis ja teistes Balti riikides. NATO võitleb Atlandi-ülese piirkonna iga ruutsentimeetri eest.
Loomulikult teeme oma kodutöö ära. Eesti jätkab NATOsse panustamist.
Samuti arutasime juunis Madridis toimuvat NATO tippkohtumist. NATO järgmine strateegiline kontseptsioon tugevdab meie ühist kaitset. See aitab NATO-l kohaneda ning tagab, et NATO peab muudatustega sammu, sealhulgas kujunemisjärgus ja murrangulise tehnoloogia või küberpoliitikaga. Eesti on valmis neist aruteludes eesrinnas osa võtma.
