Lugupeetud külalised!
Vaba ühiskond ei saa eksisteerida ilma vaba meediata. Vaba meedia ei saa eksisteerida ilma vaba ühiskonnata. Nii lihtne see ongi. Seetõttu on meie kohus kaitsta vaba ühiskonda kui meediavabaduse alustala.
Eestlased on vähemalt kahel korral ajaloos näinud vaba ajakirjandusliku mõttevahetuse tõelist jõudu ajalookulgu mõjutada. Esimene näide on läinud sajandi kolmekümnendate aastate lõpust kui ajakirjanduse tasalülitamine viis suletud ühiskonnani, mis soodustas sellele järgnenud arenguid. Teine näide on sama sajandi 80ndatest, mil ajakirjanikud ja uued arvamusliidrid algatasid laulva revolutsiooni päevil võimsa avaliku keskustelu, mis viis lõpuks meie iseseisvuse taastamiseni.
Vaba ühiskondlik mõttevahetus, millele meedia annab hoo, võib muuta ajaloo käiku. Sestap tuleb meediavabadusse suhtuda suure austuse ja hoolega. Selle vastu on nüüd kahjuks tõusnud kiirelt leviv desinformatsioon, mille eesmärk on vaba ühiskonda destabiliseerida ning murendada usaldust demokraatlike võimuinstitutsioonide vastu.
Kunagi varem ei ole olnud nii palju võimalusi desinformatsiooni loomiseks ja levitamiseks sellises ulatuses ja sellise kiirusega kui praegu. Uued tehnoloogiad on avanud uusi ja enneolematuid võimalusi teabe otsimiseks, vastuvõtmiseks ja jagamiseks.
Kuna need vahendid on kõigile kättesaadavad, on uudiste hulk kasvanud nii palju, et kvaliteetsete uudiste leidmine on muutunud raskeks. Tehke halvad uudised kõigile lihtsalt kättesaadavaks, tehke need lihtsas ja rumalas vormis, et meelitada lugema suuri masse. See ei tohiks nii olla.
Endise teadlasena tean teadusliku meetodi tähendust: mõistuspärane argumenteerimine ja toetumine faktidele. Ajakirjandus ei seisa teadusest sugugi kaugel. Ajakirjandus peab lakkamatult kaitsma oma staatust faktiinstitutsioonina, et ei hägustuks piir tõese ja väära vahel.
Seetõttu on meie kohustus demokraatlikes riikides kaitsta meediat kui meie ühiskonna närvisüsteemi. Meie kohustus on kaitsta väärtust, mida meedia mitmekesisus pakub, tagada uudiste kvaliteet haritud ajakirjanike toel. Kõigi kohustus on hoida ühiskonda, mis laseb ajakirjanikel vabalt oma tööd teha ja arvamust avaldada.
Teiseks peame mittedemokraatlikes riikides kaitsma inimesi ja ajakirjanikke, kes ennastohverdava vaprusega tõde edastavad. On mugav ja turvaline olla autoriteedi suhtes viisakas ja jääda kuulekaks. Seda enam on põhjust imetleda ajakirjanikke, kes hirmu ja repressioonidega silmitsi seisavad ajakirjanduse fundamentaalse olemuse eest - tõe otsimise ja faktide esitamise eest.
Nobeli preemia laureaadid Maria Ressa ja Dmitri Muratov kannavad just sellist erilist julgust. Härra Muratov, tänan teid, et olete täna siin koos meiega.
Me näeme väga murettekitavaid olukordi paljudes riikides - olgu selleks siis Eritrea, Valgevene, Afganistan jne. Valgevene on täna ajakirjanike jaoks Euroopas kõige ohtlikum riik. Kriitilised ajakirjanikud ja blogijad on ähvarduste ja vägivalla sihtmärgid ning neid vahistatakse arvukalt. Afganistanis on olukord ajakirjanike jaoks aastaga drastiliselt muutnud, Talibani võim on kehtestanud meediale ja sõnavabadusele ulatuslikud piirangud.
Meediavabadus on habras. Nende murettekitavate muutuste tunnistajana tahaksin tunnustada meediavabaduse koalitsiooni jõupingutusi vaba meediaruumi kaitsel ja arendamisel. Tahaksin tänada koalitsiooni juhte, Kanadat ja Ühendkuningriiki nende väsimatu töö eest koalitsiooni käivitamisel ja selle toimimisele kaasaaitamisel. Soovin Madalmaadele, kui koalitsiooni uuele kaasjuhile edu.
Tahaksin tänada ka nõuandva võrgustiku liikmeid ja kõrgetasemelist meediavabaduse õigusekspertide rühma nende töö ja panuse eest selle konverentsi korraldamisel.
Lõpetuseks tahaksin tänada kõiki ajakirjanikke ja meediatöötajaid kogu maailmas teie hindamatu töö eest. Palun pidage meeles, et klikid ei kesta, kuid võimsad lood küll.
Lõpetuseks soovin teile kõigile edukat konverentsi ja huvitavaid arutelusid.
Olge ettevaatlikud Tallinna libedatel tänavatel!
