Palju õnne sünnipäevaks! Te olete vajalik asutus, sest üks tark riik vajab asutusi, kes aitavad tal kujundada andme- ja tõenduspõhist poliitikat.
Usun, et palju korratud ütlus „terves kehas terve vaim“ kehtib samavõrd üksikisikute kui ka kogukondade ja riigi puhul. Kui ühe paiga elanike tervis on hoitud, on neil jaksu ja nutikust suunata oma jõupingutused üldise heaolu edendamisele. See tähendab ka tegevusi, mis aitavad tervist veelgi paremini hoida, teha kindlamini kaalutud ja tulevikku suunatud otsuseid. Tervis loob tervist.
Terve vaim, teisisõnu öelduna suutlikkus lähtuda tõenditest ja andmetest, on eriti oluline rahvatervise valdkonnas, kus kipub ringlema palju müüte, petlikult lihtsaid lahendusi, kohati suisa ebateadust. Siin on Tervise Arengu Instituudil olnud tähtis roll, aitamaks kogutud andmete abil aru saada, kus oleme, mõeldes kaasa sellele, kuhu minna soovime, ning pakkudes tõenduspõhiseid viise, kuidas võiksime pärale jõuda.
Instituudi vaade eestimaalase tervisele on lai: soolatarbimisest seksuaalkäitumiseni, suitsetamisest rääkimata. Kvaliteetsed ja ajakohased andmed on hädavajalikud, jälgimaks muidu raskelt tajutavaid trende. Kuidas muidu saaksime aimu, kas rahvatervise poliitikameetmed toimivad ja või kus on esile kerkimas uued sekkumist nõudvad probleemid.
Statistikast näeme, et uuesti läänelikus mõtte- ja tarbimisruumis elatud kolmekümne aastaga on eestimaalaste tervises omajagu paremaks läinud ja keskmine eluiga hüppeliselt tõusnud. Siin saab näha teenuste ja kaupade kvaliteedi ning käitumise ja poliitikate muutuse positiivset mõju.
Kuid nii mõndagi paneb sügavalt mõtlema, andmetest kerkivad esile mõned vanad mured ja mõned uue aja probleemid. Teie instituudi viimastest uuringutest tuleb muu hulgas välja, et umbes kolm tuhat surma aastas oleks ennetatavad. Saame teada, et pooled tööealistest eestlastest on ülekaalulised. Vaimse tervise mured on tõusuteel, eriti noorte seas, ning nende riskigruppi kuulub veerand kuni pool elanikkonnast. Alkoholi tarvitamisest tingitud surmade arv on pika languse järel pööranud kasvule.
Need on karmid faktid, mille ees ei saa pead liiva alla peita. Muidugi on need otsustajatele ebameeldivad teemad, sest lihtsaid lahendusi pole. Teisalt teame, et tegelemata jättes probleemid vaid võimenduvad. Selle mõjud ei ole ilmsed vaid tervisestatistikas, vaid neid saab väga selgelt kokku lugeda ka riigieelarvest kuluvates ja sinna laekuvates eurodes.
Enesehool on üks keskne märksõna. Indiviidi oskus probleeme varakult märgata ja ennetada. Elustiilivalikud. Üldine suutlikkus ja tahtmine oma tervise eest hoolt kanda. Siin, tundub mulle, on ruumi paranemiseks. Väga palju ruumi, kui me räägime tubakast, alkoholist, südame-veresoonkonnahaigustest või vaimsest tervisest.
Muidugi saadab neid teemasid igipõline vaidlus, mil määral peaks igaühe tervist mõjutavad otsused jätma tema enda hooleks ja mil määral võib riik isiku valikutesse sekkuda. Minu jaoks annab vastuse asjaolu, et meil on solidaarne ravikindlustuse süsteem. See tähendab, et tervem Eesti peaks olema meie kõigi ühine huvi.
Selge on, et lihtlabane keelamine on harva paslik lahendus. Samuti on loogiline, et kogu koormat ei saa jätta indiviidi kanda. Ka poliitikad ning kogu meid ümbritsev füüsiline ja sotsiaalne ruum peavad tervist soosivaid valikuid toetama.
Võtkem ülekaalulisuse näite. Kas kehtestada suhkrumaks? Piirata teatud toodete reklaami ja müüki? Tuua kooliprogrammi rohkem liikumist ja laiendada sportimisvõimalusi? Viia läbi tervisliku toitumise kampaaniaid? Kujundada linnaruum jalakäija- ja rattasõbralikumaks?
Need on mõned valikud ja vale oleks nüüd küsida: „milline neist“. Pigem küsime, millistes kombinatsioonides? Või koguni kõik korraga? Valik on ühelt poolt poliitilise otsuse koht. Teisalt teame teiste riikide kogemusest, mis toimib paremini, mis kehvemini. Lisaks saame arvesse võtta, et mõnel neist on soosiv mõju ka näiteks vaimsele tervisele. Oluline aga on kõigi nende teemade puhul arutada, tõenduspõhiselt ja argumenteeritult, ning õigel ajal tegutsema asuda.
Loodan väga, et koostöös ennetusele rõhku pannes suudame lisaks kehale ka Eesti vaimu hoida virge ja avatuna. Koostöö nii rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu WHO ja õppides teiste riikide kogemustest, kui ka riigi sees, valdkondade vahel. Ei ole ju poliitikat, mis moel või teisel ei avaldaks mõju tervisele. Teadvustagem seda, et mitte ühe käega tervisesambaid ehitada ja teisega nende alla auku kaevata. Et ei juhtuks nagu Jaapanis, kus maksulaekumiste kahanemise pärast muretsev maksuamet käivitas kampaania alkoholi tarbimise populariseerimiseks noorte seas.
Tervise Arengu Instituudi kõrgetasemelised teadusuuringud ja andmestikud annavad panuse mõjusasse tervisepoliitikasse. Teie teavitus- ja ennetustegevused toetavad inimeste terviseteadlikumaid valikuid.
Tänan teid selle eest ja soovin edu!
