lapseks olemise suur võlu on pidev uudishimu, soov kõige kohta pärida, uut teada saada. Ja milline loovus võib avalduda igavust tundvas lapses, kui talle ei anta mõnd nutiseadet või ekraani kohe pihku.
Olen oma kolme lapse ja viie lapselapse kasvamisel märganud, kuidas see suur loovus ja küsimuste küsimine kooli minnes hakkab tasapisi taanduma. Küsimuste esitamise asemel sunnitakse üha enam vastuseid andma. Aga küsimused on elu käimapanev jõud. Ainult soov midagi uut proovida, uut avastada, katsetada, luua on see, mis viib inimkonda edasi.
Ja selle juures ei tohi karta eksimusi, sest see pidurdab julgust olla loov. Tänu vigadele on saanud teoks paljud teaduslikud, kultuurilised ning majandusalased edusammud.
Alexander Fleming leiutas penitsiliini, kui lasi oma bakterikultuuridel hallitama minna. Èdouard Bénédictus lõi purunematu turvaklaasi, kui unustas oma keemialaboris katseklaasid puhtaks pesta, mille järel üks eriti räpane klaas kukkus põrandale ega purunenudki kildudeks. Insener Percy Spencer leiutas mikrolaineahju, kui tekitades elektromagnetkiiri ja märkas, et tema püksitaskus olnud šokolaaditahvel oli sulanud.
Seega, kallid lapsed, tahtke ja julgege ikka küsimusi küsida ja katsetada, otsida põhjuseid, avastada, luua. Nii saate uusi teadmisi, kogemusi, sõpru ja elu on nii palju huvitavam.
Seda sama lapseliku pilguga avastamist soovitan ka täiskasvanutele. Ja mis eriti tähtis – leidke aega, et lapsi kuulata. Neilt on palju õppida, nagu taas kord nentisin ka aasta alguses olnud kirja- ja mõttetalgutel saabunud töid lugedes. See on eriti oluline üha enam digitaliseeruvas maailmas, mil päris suhtlust jääb vähemaks.
Vaimse tervise spetsialistid ütlevad, et kui leidub kas või üks täiskasvanu, kellega laps saab rääkida ja muresid kurta, on juba suur samm lapse vaimse tervise osas tehtud. Eks sama kehti ka täiskasvanute puhul.
Ja samuti tasub iga päev liikuda. Eriti nüüd, kui ilmad on juba ilusamad.
Täna täname ka „Lastega ja lastele“ tunnustusauhinnaga neid noori, kes on olnud eeskujuks. Kes on võõrast muret nähes erilisel viisil abi pakkunud või kelle teo tulemusel on tekkinud uus algatus, mis suurendab teiste laste heaolu. Samuti täname neid, kes on lapsi ja lastega peresid puudutavate tegevuste ja algatustega olnud ühiskonnas esil või aidanud kaasa olulistele positiivsetele muutustele lapse, noore või ka pere elus.
Kindlasti on selliseid tublisid lapsi ja suuri tegelikult üle Eesti veel ja ma tänan teid kõiki eeskujuks olemise eest.
17-aastane Helis Luks Saaremaalt kirjutas mulle selle aasta alguses nii: „Me ei pruugi olla selle riigi algne vundament, mis pandi paika meie iseseisvumise aastatel elanud esivanemate poolt, kuid oleme selle riigi järgmised aastasajad ja -kümned, kes otsustavad homse loojatena, kas tulevik on täis õnne või hoopis nukrust.“
Nii tõepoolest on – tulevik on teie kätes, kallid lapsed ja noored. Ikka uudishimu, loovate küsimuste ja hoolivusega edasi. Saagu Eesti teiega veel ilusam!
Aitäh.
