Mul on hea meel olla siin Delfis ning mul on au esineda ühe esimese kõnelejana kõrgelt hinnatud Delfi majandusfoorumil – kohtumisel, kus saavad kokku ettevõtjad, finantsvaldkonna esindajad, akadeemikud ja poliitikud.
On alati oluline ja kasulik, kui eri osapooled kogunevad, vahetavad mõtteid ja kujundavad seeläbi päevakorda.
Eestis – ja usun, et üle Euroopa, sealhulgas siin Kreekas – kuuleme sageli narratiivi nõrgast Euroopast, mis jääb konkurentsivõimes alla Ameerika Ühendriikidele ja Hiinale.
Mures Euroopa konkurentsivõime pärast on omajagu tõtt. Kuid lahendus ei ole muuta Euroopat Ameerikaks või Aasiaks. Pigem tuleb tugineda Euroopa enda tugevustele.
Euroopa suurim tugevus seisneb selles, et siin asetatakse keskmesse inimene ja inimlikud väärtused. Euroopa majandus on inimkeskne majandus.
Inimeste õigused ja vabadused kujundada oma tulevikku, väljendada end vabalt ning elada oma valikute järgi on põhiväärtused. Need väärtused on tihedalt seotud Kreekaga – tegelikult on need siit pärit.
Inimkeskne majandus väärtustab kultuuri ja inimelu. See on majandus, mis tõmbab ligi talente ning arendab noorte oskusi tugeva haridussüsteemi ja elava kultuuriruumi kaudu.
Inimestesse investeerimine on isegi olulisem kui uute raudteede või sadamate rajamine. Inimkapital tõstab tootlikkust ja loob väärtust.
Andekad ja hästi haritud inimesed viivad edasi teadust ning selle kaudu ka ettevõtlust ja ühiskonda tervikuna. Ajalugu on meile seda juba õpetanud – umbes sada aastat tagasi kaotas Euroopa 1930. aastatel oma konkurentsivõime, kui inimlikud väärtused suurel osal mandrist kõrvale jäeti.
Täna, kui jõud, mis taas inimlikke väärtusi tagaplaanile suruvad, koguvad maailmas jõudu, on Euroopal võimalus silma paista paigana, mis meelitab ligi talente üle kogu maailma ja kasvab nutika ettevõtluse kaudu.
Lugupeetud daamid ja härrad,
Tugeval sotsiaalsel turvavõrgul on innovatsioonis oluline roll. Millegi uue tegemine eeldab sageli riskide võtmist.
Riskide võtmine eeldab usaldust – nii riigiinstitutsioonide kui ka kogukonna ja perekonna vastu. See tähendab teadmist, et kui risk ei õnnestu, on olemas turvavõrk, mis aitab taastuda. Selles mõttes on Põhjamaade mudel hea näide: majandus, mis on väga turupõhine, kuid mida toetab turvalisust pakkuv sotsiaalsüsteem. Tänu julgusele riske võtta ja suurele majandusvabadusele on Põhjamaad Euroopa Liidu edukamate majanduste seas.
Ka Kreeka on majandusreformide edulugu. Viimase kümnendi jooksul olete teinud suuri edusamme kriisist väljumisel ja toimiva ning kasvava turumajanduse taastamisel, näidates Euroopale, et muutused on võimalikud ja reformid toovad tulemusi.
Head sõbrad,
Kõiki tehnoloogiaid ei pea Euroopas nullist leiutama. Kuid me suudame õppida, kohaneda ja olemasolevat paremaks muuta. Me oleme võimelised looma nutikaid ja innovaatilisi lahendusi, mis muudavad elu lihtsamaks ja tõhusamaks.
Minu koduriik Eesti on selle hea näide. Viimase 30 aasta jooksul oleme kujunenud digitaalseks ühiskonnaks, kus kõik avalikud teenused on kättesaadavad veebis. See säästab aega, vähendab bürokraatiat ja parandab teenuste kättesaadavust.
Enam ei ole vaja sõita linna asjaajamiseks – tegelikult ei pea olema isegi Eestis. Eesti kodanik saab oma asju ajada digitaalselt ka näiteks Kreekas puhkusel olles. Vaja on vaid internetiühendust.
Loomulikult ei ole digipööre olnud probleemideta. Väikeettevõtetes on digilahenduste kasutuselevõtus veel arenguruumi. Väikeste ettevõtete väljakutsed Eestis on sarnased siinsetega Kreekas.
Siiski usun, et tehisintellekti areng julgustab paljusid väiksemaid ettevõtteid digilahendusi kasutusele võtma. Tänu oma paindlikkusele suudavad väikeettevõtted uusi tehnoloogiaid sageli kiiremini omaks võtta ning pilvepõhised tehisintellekti lahendused ei nõua alati suuri alginvesteeringuid ega lisatööjõudu – piisab tellimusest.
Tehisintellekti kasutuselevõtt on ka valdkond, kus Euroopa inimkeskne lähenemine on eriti oluline. Uute tehnoloogiate kasutamine viisil, mis toetab inimest, mitte ei asenda teda, eeldab tugevat haridust ja sageli ka head juhtimisoskust.
Euroopa ühiskonnad on hästi positsioneeritud nende oskuste arendamiseks avaliku ja erasektori koostöös. Eestis oleme näiteks hiljuti käivitanud programmi Estonia.AI, mille eesmärk on anda suurele osale elanikkonnast tehisintellekti oskused, et nad saaksid neid oma töös rakendada ja seeläbi tootlikumad olla.
Hariduse tugevdamiseks olen algatanud ka programmi „TI-hüpe“, mille eesmärk on arendada koolidele tehisintellekti tööriistu õpitulemuste parandamiseks. Lapsed kasutavad juba täna tehisintellekti – oluline on, et õpetajatel oleksid vahendid suunata neid seda kasutama viisil, mis parandab õppimise kvaliteeti, avardab mõtlemist ja soodustab loovust.
Usun, et tehnoloogia parem rakendamine ja hariduse tõhusam sidumine majandusega loob uusi stiimuleid ettevõtluseks.
Tagasi tulles inimkeskse majanduse juurde – see võib tugevdada Euroopa tööjõupakkumist, toetades inimesi parema tervishoiu, töökeskkonna ohutuse ja lapsehoiu kaudu.
Teiste kitsaskohtade, nagu killustatus ja ebapiisav lõimumine Euroopas, lahendamiseks vajame ühtlustatumaid institutsioone, sügavamaid kapitaliturge ning suuremat usaldust ja koostööd riikide vahel.
Ühise kapitalituru tugevdamine aitaks vähendada investeerimispuudujääki ja hoida Euroopa sääste piirkonnas.
See suurendaks ka konkurentsivõimet, eriti investeeringute kaudu energeetikasse ja kaitsevõimesse, ning vähendaks välissõltuvust üha ebakindlamas geopoliitilises keskkonnas.
Kokkuvõtteks,
Ma ei ole Euroopa majanduse suhtes pessimistlik. Usun, et Euroopal on tugevad väljavaated. Teadlasena usun, et kasvu veab nutikas ettevõtlus, mis omakorda tugineb heale haridusele – ja lõpuks inimestele.
Just inimesed süvendavad koostööd Euroopas ja arendavad ühisturgu. Ühiskond, mis seab keskmesse inimese ja tema vabadused, on edukas.
Soovin teile järgmisteks päevadeks inspireerivaid ja mõtteid avardavaid arutelusid.
