Mulle, kui riigikaitse kõrgeimale juhile on tähtis, et NATO on otsustavalt ellu viimas aasta tagasi Madridis kehtestatud tugevdatud kaitsehoiakut. Regionaalsete kaitseplaanide heakskiitmine on Alliansile tervikuna, aga eeskätt Balti regioonile väga oluline. See tähendab, et Eestit on võimalik kaitsta esimesest meetrist ning et selleks on olemas vajalikud väed, juhtimisstruktuurid ning eelpaigutus. Äärmiselt oluline, kui mõtleme kiirusele, millega peame olema valmis reageerima, kuna Venemaa naabruses võib eelhoiatus olla lühike.
Eesti on korduvalt rõhutanud, et praegune kaitseinvesteeringute tase ei ole piisav, et tagada Euroopa julgeolek tänases julgeolekukeskkonnas. Seetõttu on äärmiselt oluline, et Vilniuses kinnitati, et 2% SKT-st on miinimum, mis tuleb liitlastel oma kaitsevõimesse investeerida. Me teame, et see arv võiks olla veelgi suurem, kuid kahtlemata on tegemist väga olulise sammuga õiges suunas, mida ei olnud lihtne saavutada.
Mul on hea meel vahetult enne tippkohtumist saabunud uudiste üle, mis puudutavad Rootsi peatset liitumist NATO-ga. Sellest võidab palju Eesti, kogu Läänemere julgeolek ning NATO tervikuna. Rootsi peab liituma meiega ühise laua taga täisväärtusliku liitlasena niipea kui võimalik, selles pole mingit kahtlust.
Vilniusest jääb kõlama tugev ning ühtne toetus Ukrainale, nii praktilise abi osas, et tagada Ukraina sõjaline võit, kui ka tema tuleviku kindlustamisele Euro-atlantilises peres. NATO-Ukraina Nõukogu esimene kohtumine toob kolmapäeval Ukraina NATO-le lähemale kui kunagi varem, ning loob täiesti uue võimaluse anda edasisele liitumisprotsessile poliitiline impulss ja raamistik. Tänan kõiki Eesti kaitsevaldkonna otsustajaid ja asjatundjaid, kes on aidanud Vilniuse tippkohtumiseks Eestil valmistuda kõige paremal moel.
