Mul on väga hea meel tervitada Kadriorus meie head sõpra ja lähedast naabrit, kellega meid seob pikk ja tihedaid kontakte täis sõprussuhe. Soomlased on meile hingelt väga lähedased ja kohtumisel siin Kadriorus saan taas tunda meie suhete erilisust, konstruktiivset ja positiivset vaimu. See tunne veenab, et oleme valmis teineteist toetama mistahes raskustes.
Meid liidavad kõik need riskid, mille põhjustajaks on Venemaa agressioonisõda Ukrainas. Oleme ühel meelel selles, et parim vahend jõhkralt käituva idanaabri vastu on veel rohkem koostööd ja meie ühised pingutused kaitsekoostöös ning varsti ka NATO liikmetena. Samuti üha tihedam omavaheline ühendus energeetika vallas. Venemaa püüab sõjaliste vahendite ning energiakriisi õhutamisega õõnestada Euroopa stabiilsust, aga me ei lase sel juhtuda.
Hallid alad Euroopas jätavad agressorile mulje, et ta võib neis piirkondades karistamatult sõjalist jõudu kasutada. Need ajad on möödas. Siin on põhjus, miks Eesti toetab on alati tugevalt toetanud NATO avatud uste poliitikat ja seisab kindlalt ka Bukarestis tehtud otsuste taga, toetades Brüsselis üle antud Ukraina liitumisavaldust. Ukraina on tõestanud, et on väärt liitlane. Nüüd on aeg 2008. aastal antud lubadustega edasi minna.
Euroopa on samameelne, Ukraina võitlust Venemaaga toetame tingimusteta nii kaua kui vaja. Eesti on Ukrainale osutanud abi kolmandiku ulatuses oma kaitse eelarvest. Aga peame samas ka juba mõtlema, kuidas sõjas purustatud riik kiiresti üles ehitada. Olen kutsunud Soomet üles ka siin koostööle.
Nii Eesti kui Soome on oma ajaloos pidanud taluma Venemaa julmust ja valelikkust, kui vallutuste õigustamiseks peteti rahvusvahelist kogukonda. Nõnda tunnetame Venemaa imperialistlikku olemust, ilma et peaksime seda teineteisele sõnadega selgitama. On õõvastav kuulda, kuidas Venemaa president omistab oma räiged eksisammud demokraatlikule Läänele. Tõsise eskalatsioonina on äsja lisandunud mobilisatsiooni väljakuulutamine, tuumarelvaga ähvardamine ja Ukraina nelja territooriumi annekteerimine.
Soome ja Eesti on põhimõttekindlalt otsustanud piirata vene kodanike liikumist üle meie piiride. Mul on heameel, et Euroopa Liit tervikuna tegutseb ses küsimuses sarnase lähenemisega ja vaatab uute viisade väljastamist vene kodanikele suurema rangusega.
Venemaa ei vali vastasseisus Läänega vahendeid. Energiakomponendile lisandus läinud nädalal ühes Nord Streami torujuhtmete purustamisega ka keskkonnakomponent. See puudutab olulisel määral meie kodust Läänemerd. Selge on, et tagasiteed Venemaa energiakandjate juurde enam ei tule. Neid peavad kiiresti asendama vedelgaas ja pikemas tulevikuperspektiivis ka taastuvenergia, eriti meretuulepargid. Kõigist karmistuva energiakriisi lahendusvõimalustest peame teineteisega rääkima siiralt ja avatult, et inimesed nii Soomes kui Eestis oleks külmadel kuudel hoitud ja kaitstud.
ma soovin aga lõpetada rõõmsamate nootidega, saame nentida, et Soome ja Eesti suhted on erilised ja toimivad tõelise sinasõpruse tasandil. Kümned tuhanded eestlased ja soomlased jagavad oma igapäevaelu kahe riigi vahel. Nii on ka loomulik, et näiteks meie äriregistrite ja rahvastikuregistrite andmevahetus on muutunud järjest tõhusamaks, mis lihtsustab oluliselt asjaajamist. Ja lisandub ka uusi, isegi ootamatuid koostöövaldkondi nagu näiteks filmiloome — 75-80% Eesti filmidest sünnib koostöös Soomega. Ja need on kõik väga head filmid, soovitan vaadata!
