Riigipea selgitas, et õppimine elukestva protsessina on kiirelt muutuvas maailmas ellujäämise küsimus, sest tehnoloogia mängib ümber suhted ühiskonnas ning uusi elukutseid tekib kiiremini kui koolid õppekavu sõnastada jõuavad. President Karis tõi esile, et targast rahvast rääkides on ta pidanud silmas just oskust ja soovi õppida kogu elu jooksul. “Seda seetõttu, et kui õppida, kaasneb vahetute teadmiste ja oskustega enamasti ka mõtlemis- ja analüüsioskus, avardub maailmavaade ja paraneb suutlikkus tulla toime keerukate olukordadega,“ selgitas president Karis.
Riigipea märkis, et ehkki statistika osutab, et täiskasvanute õppimishimu on Eestist suurem vaid Põhjamaades, võib näha ka andmeid, mis teevad muret, sest kõige enam täiendatakse end suurlinnades ja kõige enam õpivad juurde need, kellel juba on kõrgharidus. „Ühiskond ei võida, kui majanduslikult ja hariduslikult vastanduvad Tallinn-Tartu ja ülejäänud Eesti, kõrgelt koolitatud inimesed ja ülejäänud rahvas. Viimane aastakümme on mitmel pool maailmas, ka Eestis, näidanud, kui lõhestavaks võivad ühiskonnas kasvada lõhed, kui neid õigel ajal ei siluta,“ rõhutas riigipea ja lisas, et hariduslõhe võib tekitada ja võimendada muid erinevusi ühiskonnas.
President Karis tunnustas Tallinna Ülikoolis tänaseks 35 aastat tehtud tööd andragoogika õpetamisel ja uurimisel. „Mõnes mõttes peab täiskasvanuharidus tegelema varasematest aegadest pärit puudujääkide lappimisega. Ehk siis mitte ainult jagama uusi teadmisi ja oskusi, vaid andma inimesele tagasi õppimise kogemuse ja rõõmu. Oskuse, kuidas õppida. Vaid siis saame loota, et inimese õppimine jääb tõesti elukestvaks,“ rõhutas riigipea.
