„Meil ei ole väikese rahvana muud pääsu, kui saada targemaks, olla avatud ning hoida omakeelset ja -meelset kultuuri, et hinnata kirjasõna, tarka juttu ja avarat maailmakäsitlust, kuulata ära teistsugune arvamus ning hinnata vaimseid väärtusi ja pürgimusi,“ kõneles president Karis. „Tänu sellele oleme üleüldse rahvana kestnud ja seda kogemust ning teadmist maksab usaldada.“
Riigipea möönis, et tehnoloogiliste uuenduste ja muutustega tuleb kohaneda ning neid enda kasuks tööle panna, samas ei tohi lahti öelda omaenese mõtteloost ja keeleruumist.
President Karis peatus oma kõnes noorel ja haridusel. Ta ütles, et kohustuslik kirjandus koolides peaks jääma, kuid jätma ka valikuvabaduse ja olema rõhuvas enamuses eestikeelne.
„See tasakaalustab noorte vaimset tervist, annab neile võimaluse eralduda tehnoloogia haardest, arendab sõnavara, eneseväljendusoskust, silmaringi, mõtlemishaaret, empaatiat. Aga loob ka identiteedi, kuuluvuse, juured,“ kõneles riigipea. Tema sõnul saame oma kirjanduse kaudu teada, kes on eestlane kõige laiemas mõttes ning pidas oluliseks, et me oleme lugenud samu raamatuid, teame samu tsitaate ja tajume kuuluvust.
President Karis avaldas lootust, et vastvalminud suurest lugejauuringust tehtaks järeldused ning loodaks kultuurile, sealhulgas raamatutele oma selgem poliitika.
Fotod: Raigo Pajula/Vabariigi Presidendi Kantselei https://www.flickr.com/photos/presidendikantselei/albums
