Tere tulemast ükssarvikute maale!
Mul on hea meel, et Eesti on digimaailma eestvedaja ja kujunenud üleilmseks tehnoloogiavaldkonna idufirmade keskuseks. Idufirmade riigiks, nagu mõned Eestit kutsuvad. Teil kõigil on selles oluline osa ja ma loodan, et jätkate selle suurepärase eduloo edasiarendamist.
IT- ja iduettevõtlussektor on viimase viie aasta jooksul panustanud Eesti majanduse arengusse umbes veerandi võrra, kuigi selle osakaal majandusest oli viis aastat tagasi vaid pisut üle 5%.
Ühest küljest tähendab see, et ühiskond on arenenud ebaühtlaselt ja me võime hakata muretsema, et ülejäänud majandus ei suuda teiega sammu pidada. Teisest küljest hakkab keskmine ettevõte ja töökoht digisektori osakaalu kasvades üha rohkem nägema välja nagu teie valdkonna töökoht.
Te esitate väljakutse kinnistunud mõtteviisidele, lõhute vanu ärimudeleid ja teete uuendusi seal, kus see tundub olevat võimatu. Viimaste aastate ebakindlusest hoolimata on digisektor stabiilselt edasi kasvanud.
Teie ettevõtted on elavdanud meie majandust, kuid ma soovin ka rõhutada iduettevõtlussektori laiemat sotsiaalmajanduslikku mõju. Lisaks kõige veebi ja Eesti maailmakaardile viimisele on tehnoloogiasektori laienemine muutnud läinud 10 aasta jooksul Tallinna ja paljusid teisi Eesti linnu.
Oleme näinud endiste tööstusalade kujunemist kenadeks linnaosadeks, näeme siin elamas ja töötamas inimesi üle maailma ning teie sektori sündantsoojendavaid algatusi, eriti viimasel kahel kuul. Spetsialiste ligi meelitavad kõrgtehnoloogiaettevõtted on muutnud Eesti avatumaks ja suurendanud hariduse väärtust ettevõtluses.
Loodetavasti jääb tööpuudus tehnoloogiasektoris heas mõttes alatiseks püsima, kuna kõrgharidusega spetsialistide vähesus peaks innustama praeguseid koolilõpetajaid õppima ja ennast arendama, et elus edukas olla. Või panema minuvanuseid inimesi uuesti õppima, sest teie ettevõtetes on lihtsalt nii lahe töötada.
Idufirmade mõtteviis ja digitaliseerimine võiksid tuua kasu paljudele ühiskonna valdkondadele.
Mulle öeldi, et koroonapandeemia aastatel leidsid paljud endised turismisektori töötajad tööd digisektoris. Nad ei tööta tingimata arendajate või inseneridena.
Nende töö võib isegi olla üpris sarnane sellega, mida nad varem tegid, kuid nende tulemuslikkus on tõenäoliselt kasvanud. See on näide selle kohta, kuidas struktuurne muutus kujundab majandust ümber parema ja tõhusama tasakaalu suunas.
Digimajandus muudab paljusid valdkondi. Tänu veebiplatvormide, digitaalsete makseviiside ja ühenduvuse valdkonna töövahenditele avaldasid koroonaviirusest tingitud piirangud eelmisel aastal vaid piiratud mõju.
Samamoodi sai veebiplatvormidest kasu haridussüsteem ja kaugtöö muutus paljudes ettevõtetes normiks pärast seda, kui digilahendused olid koroona ajal tõestanud oma usaldusväärsust ja mugavust. Kõik sektorid ei ole nii kohanemisvõimelised kui teie.
Eesti on väike riik, kuid iduettevõtlussektor teeb meid suuremaks. Väikeriigis on füüsiliste toodete tootmist peaaegu võimatu suurendada, kuid digitaalse ettevõtte laiendamine on hoopis teine lugu. See on meie võimalus ja ma usun, et oleme sellega hästi hakkama saanud. Sellegipoolest napib meil talente, et kasvada veelgi suuremaks, ja see on võimalus kõikidele teile siin publiku seas, kes ei tööta veel Eesti idufirmades.
Ent lubage ma esitan teile väljakutse! Me peaksime otsima võimalusi, kuidas kasutada digitehnoloogiateadmisi praeguse sügava kriisi lahendamiseks. Kuidas saab meie tehnoloogia tugevdada Euroopa kaitset või optimeerida energiatarbimist ja -tootmist?
Kas tehnoloogiat saab kasutada üleilmsete väärtusahelate häirete kõrvaldamiseks? Või kas me saaksime üksnes tehnoloogia abil vähendada sõltuvust välismaistest toorainetest?
Me peame vaatama praeguseid takistusi kui võimalusi, et muuta need äriliseks eeliseks. Ma tean, et te näete võimalusi seal, kus teised näevad riske.
Tänan teid selle eest ja soovin teile viljakat konverentsi.
