Ta mainis, et Island inspireerib Eestit energiamajanduse arendamisel olema ambitsioonikam. “Tahame saavutada seda, mis Islandil ja jõuda selleni, et kogu meie tarbitav elekter tuleks taastuvatest loodusvaradest, praegu on seda kolmandiku jagu,” sõnas president Karis. Ta lisas, et iga viimaste kümnendite majanduskriis on Eesti sõltuvust Venemaast oluliselt vähendanud ja vene energiakandjate juurde tagasipöördumist enam ei tule.
Riigipea rõhutas, et Eestis juurdunud iduettevõtluse mõtteviis aitab leida ka häid lahendusi praegusele energiakriisile, rajades nutikaid süsteeme ning võttes kasutusele näiteks uudseid ehitusmaterjale, mis aitavad energiat salvestada ja toota.
President Karis tõi esile Islandi pika demokraatiakogemuse, mis õpetab ja inspireerib ning meenutas demokraatia olulist rolli majanduse arengus. „Eduka ettevõtluse eelduseks on demokraatia. Kuid kehtib ka vastupidine – autoritaarne partner ei saa kuidagi olla usaldusväärne. Ta ei kohku kõigiti ära kasutamast sinu sõltuvust temast nõnda nagu Venemaa seda on teinud,“ rõhutas president Karis.
President Karis kohtus Reykjavikis ka Gröönimaa peaministri Múte Bourup Egedega. Kohtumisel puudutati võimalikke koostöövaldkondi. „Eesti ettevõtjad on Gröönimaa juba leidnud mõnda aega tagasi, aga sellele lisaks saab arendada veelgi laialdasemat digialast ning e-valitsemisega seotud koostööd, sest meie prioriteedid on sarnased: hariduse areng ja riigi seire,“ ütles president Karis. Eesti ettevõtetest tegutsevad Gröönimaal juba Ridango, kes rajas ühistranspordi piletisüsteemi, Cybernetica on seal arendanud andmevahetussüsteemi.
Riigipea kinnitas, et Eestit huvitavad Gröönimaa seisukohad Arktikas toimuva kohta ja Eesti peab oluliseks tihedat teaduskoostööd kliima- ja keskkonnaküsimustes, kuna keskkonnamuutused Gröönimaal puudutavad kaude meid kõiki.
