Kohtusite Paides sotsiaaltöötajatega, kus oli jutuks, et inimesed vajavad võlanõustamist ja on endiselt hädas kiirlaenude maksmisega.
Jah. Kiirlaenukontorid ei võta vastutust. Peaks olema ikka kuidagi nii, et kui nad annavad süüdimatult laenu 26. korda, et siis kuskil peab olema piir. Eriti kui nad teavad, et inimene on raske või sügava puudega. Jah, need on loomulikult isikuandmed, mis on salastatud, ja kiirlaenukontorid ei näe neid.
Kui teha tööd südamega, siis peaks ikkagi nii palju oma klienti tundma, saamaks aru, et järjekordse laenu asemel vajab ta võlanõustamist.
Meil ei ole praegu murele lahendust, kuid lubasin võtta selle finantsinspektsiooniga jutuks.
Uus valitsus lubab anda inimestele rohkem vabadust teise pensionisamba raha kasutusel. Kas siin ei ole ohtu, et kui inimesed ei saa aru kiirlaenu lõksudest, siis ei oska nad ka oma pensioniraha investeerida?
Kahtlemata ei oska. Selles ei ole mingit kahtlustki. Kui see ressurss peaks nüüd teisest sambast vabanema, siis kiirlaenufirmad näevad siin kindlasti võimalust saada oma mahakantud laenud tagasi. Nemad võidavad sellest kindlasti.
Finantskirjaoskuse puhul on loogiline, et ma ei säästa enne, kui võlad on kinni makstud, aga see ei ole praegu see koht.
Teise pensionisamba reformi puhul tekib küsimus, kuidas tulevikus sotsiaalabi andes inimesi kohtleme. Ühed käitusid nagu rohutirtsud, aga teised nagu sipelgad. Kui elu lõpul on neil raske, siis ma ei usu, kas diskuteerime, kas rohutirtsudele abi anname, sest nemad kulutasid oma teise samba raha juba varem ära.
Siin on väga palju filosoofilisi ja ühiskondliku õigluse küsimusi. On näiteks õigustatud küsimus, et kui olen raskesti haige, kas ma siis ei võiks seda raha kasutada.
Ma ei arva, et selleks tuleks pensionisüsteemi lõhkuma hakata, vaid peab leidma teised lahendused.
Kui teine pensionisammas vabatahtlikuks muudetakse, siis see sisuliselt tähendab likvideerimist. Sel lihtsal põhjusel, et pensionifondid ei tea, kui palju nad peavad hoidma likviidseid vahendeid, et tulla toime nendega, kes soovivad lahkuda.
Kõik, kes me sinna fondi investeerime, oleme arvestanud sellega, et kõik tööturule tulevad inimesed panustavad fondi ja fond on seetõttu tootlikum.
Kui need fondid jäävad nüüd väikeseks ja me ei tea, kui väikeseks, siis ka inimesel, kes tahab oma raha järele hästi valvata, tekib vajadus võtta raha sealt võimalikult kiiresti välja, et otsida alternatiivseid investeerimisvõimalusi.
Jah, sa võid selle kolmandasse sambasse maksta, kuid kas sa tahad enam riigi toetatud investeerimisskeemi raha panna, teades, et riik muudab reegleid, nagu jumal juhatab.
Mujal maailmas on sellised süsteemid ka kolmekohalise arvu aastaid vanad ja seal sees ongi kasvu- ja kriisiaastaid ning madalama ja kõrgema intressiga aastaid.
Kui nüüd vaadata rahvusvaheliselt turult saadud tootlust ja meie inflatsiooni, madalate intresside perioodi, mis meil praegu on, kombineerituna sellega, et meil on euroala kõrgeim inflatsioon, mis on ka paratamatu, siis meie fondi tootlikkus on väiksem.
Kuna palgad on kiiresti kasvanud, siis tunduvad ka varasemad investeeringud ja nende tootlus väikene. Kuid me teadsime, et meie palgad ja hinnad tõusevad kiiremini.
See on paratamatu, et meil pole peale tulevat tööjõudu nii palju, et suudaksime sealt maksta häid pensione. Võiksime muuta fondide investeerimise põhimõtteid.
Üks asi, millesse minu arvates tasuks panustada, oleks erastada läbi börsi riigile kuuluvaid ettevõtteid, et pensionifondidel oleks normaalse tootlusega projekte, siinsamas Eestis.
Võib-olla julgustaks see samm ettevõtteid rohkem börsile tulema. Peaksime tegelema nende teemadega, mitte ütlema, et ei tulnud meil see investeerimise asi välja.
Teil on arvatavasti küllalt teadmisi, kuidas oma raha investeerida. Mis te plaanite oma teise sambaga teha?
Olukord on määramatu ja ma usun, et palju minusuguseid on esimeste hulgas, kes sellest fondist lahkuvad. Eks ma otsin siis selle koha, kuhu saan oma raha paigutada. Aga see pole see, mida tahaksin teha.
Ma tahaksin, et fond oleks jätkusuutlik ja toimetaks muutmatute reeglitega, sest niimoodi minu riik mulle aastaid tagasi lubas.
Kui teise sambaga liitusin, siis teadsin, et turul on teatud riskid, kuid ma ei osanud arvestada poliitilise riskiga.
Mul on ka kolmas sammas ja nüüd pole enam kindlust, kas need pikaajalised lubadused peavad. Kolmas sammas on atraktiivne maksukohtlemise poolest. Võib-olla muudetakse ka seda kunagi.
Räägime veel lubadustest. Erakonnad lubasid, et Eesti panustab protsendi SKPst teaduse rahastusse. See lubadus ununes kiiresti.
Ma ei uskunudki, et see üks protsent tuleb kindlasti aastal 2020, aga eeldasin, et nelja-aastases strateegias nähakse ette, kuidas me ühe protsendini liigume. Mul on ka praegu küsimus: miks te siis lubasite, kui te ei kavatsegi seda teha?
Olite otsuse allkirjastamise juures, aga kas keegi võttis enne uudise avalikustamist ka teiega ühendust ja andis teada, et raha selleks enam pole?
Ei võetud ühendust. Ajalehest lugesin seda.
Kas Euroopa Parlamendi valimistel teie hääle saanud kandidaat pääses Brüsselisse?
Ma ei vasta sellele küsimusele, sest tekitaks siis hästi palju spekulatsioone. Aga jah, valimas ma käisin. Andsin e-hääle.
Kuivõrd on presidendina raskem hääletada? Peate olema apoliitiline, samas ühel hetkel siiski langetama otsuse mõne erakonna või kandidaadi kasuks?
Ei ole raskem. Olen sellel hetkel tavakodanik ja hääletan täpselt nii nagu varem. Püüan aru saada, mis on Eestile kõige kasulikum.
Olen ka hästi rangelt olnud pimeduseloori jälgija, et ma ei hääletaks selle järgi, mis oleks minule isiklikult kõige kasulikum, vaid mis on tervele meie ühiskonnale kõige parem.
Väga suuri muudatusi Euroopa Parlamenti ei tulnud. Oli see teile üllatus?
Ei olnud. Valimisaktiivsus Euroopas tõusis ja esimest korda oli näha, et inimesed on mures Euroopa Liidu püsimise pärast.
Need jõud, kes on rääkinud, et Euroopa Liidule võiks olla mingi alternatiiv, aga ei tea, mis see võiks olla, tekitas inimestes muret. Hea, et inimesed on aktiivsemad ja seda tulemus ka näitas.
Eestis võis valimisaktiivsus kannatada natuke selle all, et inimesed, kes on hääletanud pikalt ühe teatud erakonna poolt, tundsid seekord, et nad ei taha seda enam teha.
Põhimõtteliselt see, et võidab sotsiaalselt liberaalne enamus, kes arvab, et kõigil ühiskonna liikmetel on õigused, mind ei üllatanud. Euroopa on ikkagi humanismi häll. See vastas minu lootustele ja arusaamistele.
Enne valimisi tegi muret, et räägime väga mustvalgetes toonides. Normaalne debatiruum, kuidas Euroopa paremaks teha, kaob ära. Ühelt poolt öeldakse valju häälega: halb, halb, halb. Teisel poolel ei jäägi üle muud, kui rääkida, et on hea, hea, hea.
Mina olen 12 aastat tegelenud Euroopa Liidu eelarve kasutuse kritiseerimisega. Oi, kuidas ma tahaksin arutada mõistlikul moel, kuidas saaks paremini teha!
Minu arvates ei peaks Euroopa Liidu eelarve killustuma nii paljude valdkondade vahel. Kõiki poliitikaid, mida Euroopa Liit ajab, ei oleks vaja tingimata eelarvestada.
Kahjuks ei saa sellest praegu rääkida, sest ruum konstruktiivseks debatiks on ära võetud.
Järgmisel nädalal on ÜRO Peaassamblees hääletus, kas Eesti saab julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Kas saab?
Ei tea. Viimaste nädalate määramatustega, kus vürtsi on lisanud pealkirjad Bloombergis, et Eestis soovitakse rassipuhtust, ei oska öelda, mis selle mõju on olnud.
Aga ega me muidu ka tea, sest me pole seda kunagi varem teinud. Meil on suur arv kirjalikke kokkuleppeid ja neid tilgub juurde. Kogu kampaania kulges nii, et kaks aastat tagasi hakkasime inimestega kohtuma. Kõik olid väga äraootavad ja keegi midagi ei lubanud. Tundsid lihtsalt huvi, mis Eesti üldse on.
Siis saabus teine faas, kus tundus, et oleme muutunud tõsiseks kandidaadiks. Tehes suure ringi peale näiteks Araabia ja Aafrika riikide saadikutele, läksid küsimused konkreetsemaks.
Mida teie teeksite ühes või teises situatsioonis julgeolekunõukogus? Saime lähtuda oma 30aastasest ajaloost ja näidata, et oleme alati püsinud rahvusvahelise õiguse baasil. Et me ei vali kunagi pooli huvidest lähtuvalt, sest see oleks meile endile lõpuks hukatuslik.
Eelmisest sügisest tekkis tunne, et oleme populaarsed ja paljud inimesed huvituvad meist. See oli juba palju globaalsem, mitte ainult Euroopa.
Ma arvan, et meie seis oli väga hea, kuid viimaste nädalate teemadel on olnud oma mõju. Eks ma siis järgmine nädal saan teada, kas meie suhtes on mingit jäisust tekkinud või mitte.
Ükskõik, mis on hääletuse tulemus, fakt on see, et oleme saanud juurde tuntust ja tuntus on julgeolek. Kui miskit sinuga halvasti läheb ja sind ei tunta, siis sinust ka ei räägita.
Selle kampaaniaga on kaasas käinud ka meie ettevõtjad ning nemadki on juurde saanud tuntust ja uusi kontakte. Ma ei uskunud, et ettevõtjad ettevõtmises nii hoogsalt kaasa löövad, aga kui hakata mõtlema, siis käisime turgudel, mis on kasvavad, ja need piirkonnad huvitavad ettevõtjaid.
Kampaaniale kulus kolme aasta jooksul poolteist miljonit eurot ja see pole kindlasti mahavisatud raha. Sellest on meil ka edaspidi kasu.
Artikli veebiversiooni leiate siit: https://jarvateataja.postimees.ee/6696781/pensionireformis-pettunud-president-plaanib-teise-samba-raha-valja-votta
