ÜRO "Kodaniku ja poliitiliste õiguste pakt" nõuab ja selle rakendamise praktika näeb ette kodanike võrdse kohtlemise nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse tagamisel. Iga piirang (näiteks miinimumvanus kandideerimiseks) peab olema õigustatav objektiivse ja mõistliku kriteeriumiga. Isikuid, kes võiksid kandideerida, ei tohi välja arvata diskrimineerivate nõuete põhjal nagu näiteks haridus jms. Seega võib keelenõuete sätestamist käsitada valimisseadustes vastuoluna ÜRO "Kodaniku ja poliitiliste õiguste pakti" artiklitega 25 ja 2 lg 1.
Pärast kõnesolevale seadusele allakirjutamist märkis riigipea kahetsusega, et delikaatne keeleküsimus on muutunud parteipoliitiliste vaidluste objektiks ning sellesse olulisse diskussiooni ei ole kaasatud kolmanda sektori organisatsioone ja selle kaudu kogu rahvast. Vabariigi President leidis, et õigeaegselt ning asjatundlikult esitatud argumentide esitamise korral oleks võinud selles küsimuses saavutada konsensusliku seisukoha. Emakeele kaitse küsimused kuuluvad just nende probleemide hulka, mida võiks käsitada viimasel ajal palju kõneainet leidnud rahvusliku kokkuleppe põhimõtetes. Ka kõige keerulisematele ja sensitiivsematele probleemidele on võimalik leida optimaalsed lahendused kaasates diskussiooni rahva oma esindajate ja ühiskondlike organisatsioonide näol.
Kindel on aga üks, et tõeline demokraatia ja rahvuslus ei saa olla kunagi vastuolus, tõdes Vabariigi President Arnold Rüütel.
Presidendi kantselei pressiteenistus
Kadriorus 6. detsembril 2001
