President Karise sõnul oli Belgia esimene liitlane, kes asus pärast Eesti NATOga liitumist meie õhuruumi kaitsma ning on teinud seda korduvalt nii siit kui Leedust. „Ka praegu teame pilku üles pöörates, et Belgia õhuväelased ja hävitajad hoiavad meie õhuruumi turvalisena. Samuti on mul hea meel, et Belgia osaleb ka NATO Küberkaitsekoostöö keskuse töös,“ lausus riigipea Eesti-Belgia kaitsekoostööst rääkides.
Euroopa pinevast julgeolekuolukorrast kõneldes pidasid president Karis ja peaminister De Croo Venemaa vägede jätkuvat koondumist Ukraina ümber murettekitavaks. Eesti peab riigipea sõnul väga oluliseks lääneliitlaste valmisolekut tugevdada NATO kaitse- ja heidutushoiakut lisajõudude saatmisega allianssi idatiivale, sealhulgas Balti riikidesse.
President Karis tõi esile, et praegusele ärevale olukorrale on vaja lahendust otsida diplomaatiliste jõupingutustega ning allianss peab tegutsema selleks ühtselt. „Me ei tee kompromisse NATO toimimise alustes ega saa lasta Venemaal sõjaliste ähvardustega alliansi ühtsust hägustada või Euroopa julgeolekuarhitektuuri muuta,“ rõhutas riigipea. „Peame meeles, et ühe liitlase julgeolek on osa meie ühisest julgeolekust,“ lisas ta.
„Peame olema valmis vajadusel rakendama Venemaa suhtes jõulist sanktsioonipoliitikat, kui Venemaa alustab Ukrainas uut sõjategevust,“ rõhutas riigipea.
Veel rääkisid president Karis ja peaminister De Croo pikemalt toimetulekust koroonaviiruse kriisiga ning ka rohepöördest. Samuti arutasid nad võimalusi Eesti ja Belgia koostöö tihendamiseks kaubavahetuses, taastuvenergia lahenduste rajamisel ning IT ja küberturvalisuse valdkonnas.
