Head Eesti Lauljate Liidu pärandi jätkajad ja austajad, lugupeetud kohalviibijad!
On suur rõõm tähistada Eesti suurima harmoonialooja 100. sünnipäeva. Need koorilauljad ja pillimängijad,
kes 1921. aastal Virust, Võrust, Järvast ja Harjust Lauljate Liitu koondusid, olid ju tegelikult igaüks ise nägu inimesed.
Aga kooriproovides ning orkestriharjutustel jäeti igapäevaelu mured ja erimeelsused ukse taha. Siis pingutati ainult ühe eesmärgi nimel – et üksteisega kokku kõlada, et leida omavaheline harmoonia.
Seda ühiskonna siduja, inimeste ühise tuuma ja pärisväärtuste juurde tooja rolli kannab tänapäeval edukalt edasi nii meie laulupeoliikumine kui ka laiemalt Eesti Kooriühing.
On hämmastav, mida kõike see vastsündinud omariikluses tärganud liit 100 aastat tagasi jõudis – koondada kõiki muusikaseltse,- organisatsioone, laulu- ja mängukoore, korraldada laulupidusid, kontserte, kirjastada noote, muusikaraamatuid ja anda välja Muusikalehte.
Seda vedasid oma aja Eesti muusika tipud Türnpu, Topman, Aavik, Vettik, Päts, Simm, Kreek, Härma jt.
Iseseisvale riigile oli tugeva kultuurilise pinnase ladumine erakordselt oluline ning sellele hästi laotud vundamendile toetume me ka praegu. On oluline, et oskaksime ühiskonnana oma kultuuri väärtustada. Et oskaksime vääriliselt hinnata võimast ja ülevat puhkpillimängu ning kalliks pidada kõlavat ja puudutavat koorilaulu.
Loodan südamest, et tänapäeva väsimatud Türnpud, Topmanid, Aavikud ja Vettikud jaksavad seda vankrit edasi vedada.
Ja jaksavad seda vedada ka nüüd, mil me üleilmse tervisekriisi lõplikku mõju koori- ja orkestriliikumisele veel ei tea.
Selge on aga see, et seda ise näoga inimeste omavahelist kokkukõla ja harmooniat vajame me kõik ka täna.
Ja iseäranis täna.
Tänan kõiki teid, kes te igapäevaselt meie kultuurielu veate ning tarkust Eestile teie hoidmisel!
