Meie, riikide ja rahvusvahelisteorganisatsioonide esindajad, kohtusime 31. märtsil 2023. aastal Butša tippkohtumisel, kus käsitleti Venemaa vastutust Ukrainas toimunud kuritegude eest.
kinnitades taas ÜRO põhikirja ülimat tähtsust rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ning õigusriigi põhimõtete edendamisel riikide vahel ning kinnitades taas meie pühendumust Ukraina suveräänsusele, territoriaalsele terviklikkusele ja poliitilisele sõltumatusele,
meenutades 13. jaanuari 1942. aasta Londoni deklaratsiooni sõjakuritegude eest karistamise kohta, millest keset agressioonisõda sai rahvusvahelise solidaarsuse ja õiguse poole püüdlemise alus,
meenutades ÜRO Peaassamblee resolutsiooni A/RES/95 (1946) pealkirjaga „Resolutsioon Nürnbergi tribunali põhikirjaga tunnustatud rahvusvahelise õiguse põhimõtete kinnitamise kohta“, milles kinnitati Nürnbergi põhikirjas ja kohtuotsuses tunnustatud rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ning tuletades veelkord meelde, et agressioon on kriminaliseeritud paljude riikide kriminaalkoodeksites, sealhulgas Ukraina kriminaalkoodeksis,
tuletades meelde ÜRO põhikirja artiklist 2 tulenevat kõigi riikide kohustust hoiduda oma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu kasutamisest mis tahes riigi territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu või muul viisil, mis ei ole kooskõlas ÜRO eesmärkidega, ning lahendada oma rahvusvahelised vaidlused rahumeelsete vahenditega selliselt, et rahvusvaheline rahu, julgeolek ja õigus ei satuks ohtu,
meenutades ÜRO Peaassamblee 14. detsembri 1974. aasta resolutsiooni 3314 (XXIX), mis määratleb agressiooni kui relvastatud jõu kasutamist ühe riigi poolt teise riigi suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu või mis tahes muul viisil, mis ei ole põhikirjaga kooskõlas,
meenutades ka rahvusvahelisest humanitaarõigusest ja rahvusvahelistest inimõigustest tulenevaid kohustusi,
arvestades, et ÜRO Peaassamblee resolutsioonis ES-11/1 (2022) mõisteti „teravalt hukka Venemaa Föderatsiooni agressioon Ukraina vastu, mis rikub põhikirja artikli 2 lõiget 4“,
väljendades sügavat muret tohutu kahju ja kannatuste pärast, mis tulenevad otseselt ja kaudselt Ukraina vastu toime pandud agressioonist,
väljendades tõsist muret ka rahvusvahelise õiguse kohaselt tõsiste kuritegude pärast, mida Venemaa Föderatsiooni relvajõudude liikmed ja tema liitlased jätkuvalt Ukraina territooriumil toime panevad,
olles veendunud, et kõigi asjakohaste meetmete võtmine jõuga ähvardamise või jõu kasutamise keelu tugevdamiseks aitab kaasa rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tugevdamisele,
olles veendunud, et karistamatuse lõpetamine on oluline, et leppida minevikus toime pandud kuritegudega ja vältida selliste kuritegude toimumist tulevikus,
tunnistades Ukraina poolt Venemaa Föderatsiooni vastu Rahvusvahelises Kohtus algatatud menetlust vaidluses, mis on seotud 1948. aasta genotsiidikuriteo vältimise ja karistamise konventsiooni tõlgendamise, kohaldamise või täitmisega, ning kutsudes osapooli üles viivitamatult rakendama 16. märtsi 2022. aasta ajutiste meetmete korraldust,
väljendades heameelt käimasoleva töö üle, mida teeb sõltumatu rahvusvaheline uurimiskomisjon seoses Ukrainaga, et uurida kõiki väidetavaid inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi ja kuritarvitusi ning nendega seotud kuritegusid seoses Venemaa Föderatsiooni poolt Ukraina vastu suunatud agressiooniga vastavalt inimõiguste nõukogu resolutsioonidele A/HRC/RES/49/1 (2022) ja A/HRC/RES/S-34/1, ning võttes teadmiseks selle aruanded ja hinnangud,
tunnistades Rahvusvahelise Kriminaalkohtu käimasolevat uurimist, mis võib teostada jurisdiktsiooni Ukraina territooriumil alates 21. novembrist 2013 toime pandud sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja genotsiidi üle, ning tunnistades, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus ei saa teostada jurisdiktsiooni Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo üle,
rõhutades, kui oluline on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu hiljutine otsus väljastada vahistamismäärus Venemaa Föderatsiooni presidendi V. Putini ja laste õiguste voliniku M. Lvova-Belova kohta ning kui tähtis on rahvusvahelise õiguse tõsiste rikkumiste toimepanijate vastutusele võtmine,
väljendades heameelt, et üksikud riigid, sealhulgas Ukraina, on algatanud uurimise Ukraina territooriumil toime pandud rahvusvahelise õiguse kohaste raskete kuritegude kohta,
on teinud järgmise otsuse:
mõista võimalikult karmilt hukka Ukraina territooriumil toime pandud rahvusvahelise õiguse kohasest rasked kuriteod, sealhulgas Butša veresaun, mis sai Venemaa agressiooni põhjustatud õuduste sümboliks;
väljendada toetust ka Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri jõupingutustele ja avaldada Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule suurt tunnustust ainulaadse ja äärmiselt tähtsa tegevuse eest, mille eesmärk on tagada rahvusvahelise õiguse kohaselt kõige raskemate kuritegude toimepanijate vastutusele võtmine ja nende karistamatuse vältimine, aidates seega kaasa selliste kuritegude tõkestamisele;
väljendada toetust riikide, sealhulgas Ukraina, jõupingutustele uurida ja menetleda Ukraina territooriumil või Ukraina vastu toime pandud kuritegusid oma jurisdiktsioonis vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele ja rahvusvahelisele õigusele;
väljendada heameelt rahvusvahelise toetuse üle jõupingutustele, mille eesmärk on tagada Ukraina territooriumil toime pandud rahvusvahelise õiguse kohaselt raskete kuritegude eest ulatusliku vastutusele võtmise tagamine, sealhulgas Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (EUROJUST) loodud ühise uurimisrühma üle, mis tegeleb Ukrainas toime pandud väidetavate rahvusvaheliste põhikuritegude uurimisega, ning Ukrainale toetust pakkuvate nõuanderühmade üle;
kutsuda riike ja teisi huvirühmi üles toetama suurimal võimalikul määral Eurojusti juurde loodud Rahvusvahelise Ukraina Vastu Suunatud Agressioonikuritegude Uurimise Keskuse (ICPA) tegevust, et tõhustada agressioonikuritegude uurimist, tagades peamised tõendid ja hõlbustades juhtumi menetlemist selle varases etapis;
rõhutada rahvusvahelise koostöö ja õigusabi tähtsust tõhusa uurimise ja süüdistuse esitamise seisukohast ning julgustada riike sellist toetust pakkuma;
kinnitada, et Ukraina vastu suunatud agressioonikuriteo kavandamise, korraldamise ja toimepanemise eest vastutavad isikud ei tohi jääda karistamata, ning kutsuda rahvusvahelist üldsust üles kaaluma asjakohaseid meetmeid, sealhulgas asjakohase õigusemõistmise mehhanismi loomise kaudu, et tagada tõhus vastutus agressioonikuriteo eest, mis on kogu rahvusvahelise üldsuse jaoks murettekitav;
tunnistada vajadust luua rahvusvaheline mehhanism kahjude, kaotuste või vigastuste hüvitamiseks, mis tulenevad Venemaa Föderatsiooni rahvusvaheliselt õigusvastastest tegudest Ukrainas või Ukraina vastu, ning toetada rahvusvahelise kahjuregistri loomist, et dokumenteerida tõendeid ja nõudeid, mis käsitlevad kahju, kaotusi või vigastusi kõigile asjaomastele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, samuti Ukraina riigile, mille on põhjustanud Venemaa Föderatsiooni rahvusvaheliselt õigusvastased teod Ukrainas või Ukraina vastu, ning edendada ja koordineerida tõendite kogumist;
rõhutada vajadust tagada igakülgne vastutuselevõtmine Ukraina territooriumil toime pandud rahvusvahelise õiguse kohaselt kõige raskemate kuritegude eest asjakohase, õiglase ja sõltumatu uurimise ja menetluse kaudu nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning rõhutada vajadust võtta selle eesmärgi saavutamiseks praktilisi meetmeid, et tagada õiglus kõigile ohvritele ja aidata kaasa tulevaste kuritegude ennetamisele;
kutsuda teisi riike ja rahvusvahelisi organisatsioone üles Butša deklaratsiooniga ühinema.
