Nagu näitab seadusele lisatud "Teatis vea parandamiseks", muudeti pärast seaduse vastuvõtmist ja enne Vabariigi Presidendile saatmist selle teksti. Vastuvõetud teksti järgi viitas § 433 lõike 2 punkt 4 sama paragrahvi lõikele 7, muudetud teksti järgi aga lõikele 6. See säte puudutab teavet, mis peab sisalduma paindliku tööaja kokkuleppes.
PS § 3 lg 1 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. PS § 102 sätestab, et seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega. PS § 104 lg 1 järgi sätestab seaduste vastuvõtmise korra Riigikogu kodukorra seadus. Seaduste vastuvõtmise kord on sätestatud „Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses“ (RKKTS).
RKKTS § 112 sätestab, et pärast seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist kirjutab sellele alla Riigikogu esimees, tema äraolekul istungit juhatanud Riigikogu aseesimees hiljemalt viiendal tööpäeval pärast vastuvõtmist. Riigi Teataja seaduse § 10 järgi võib Riigi Teataja väljaandja parandada avaldamiseks esitatud aktis ilmse ebatäpsuse. Riigikogu esimehele ega Riigikogu Kantseleile seadus sellist võimalust ei anna.
Praegusel juhul pole ka tegu ilmse ebatäpsusega, vaid sisulise muudatusega, mis mõjutab isikute õigusi ja kohustusi. Vastuvõetud kujul poleks seadus olnud mõistetamatu sisuga. Pole ühtki ilmset põhjust, miks seadus ei võiks nõuda, et paindliku tööaja kokkuleppes tuleb esitada teave töötundide arvestamise kohta. Parandatud teksti järgi tuleb paindliku tööaja kokkuleppes esitada teave aga hoopis selle kohta, et töötajal on õigus lisatundide tegemisest keelduda ning kuidas toimub tema nõustumise kinnitamine. Mõlemal juhul on tegu lepingupoolte seisukohalt olulise teabega. Lisaks mõjutab teabe esitamise nõue poolte õigusi ja kohustusi, kuna see määratleb, milliseid kokkuleppeid on võimalik sõlmida.
Seadus paneb väga kitsad piirid isegi sellele, kuidas eelnõu teksti võib muuta kolmandaks lugemiseks ettevalmistamisel. RKKTS § 110 lg 1 lubab juhtivkomisjonil eelnõu lõppteksti pärast teise lugemise lõpetamist viia keelelised ja tehnilised täpsustused. Nendeks võivad olla näiteks kirjavigade, numeratsiooni või viidete parandamine. Selge ja mõistetava teksti kooskõlla viimine seadusandja oletatava tahtega ei ole keeleline ega tehniline täpsustamine. Kui seadus ei luba seda juhtivkomisjonile enne eelnõu lõpphääletust, siis on ilmne, et ka pärast seaduse vastuvõtmist ei saa asuda selle sisu korrigeerima. Kui pärast seaduse vastuvõtmist võiks selle teksti muuta põhjendusega, et nõnda viiakse tekst kooskõlla seadusandja tegeliku tahtega, siis looks see parlamentaarse protsessi olulise moonutamise võimaluse.
Lähtudes eeltoodust olen arvamusel, et mulle väljakuulutamiseks saadetud “Töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse” on vastuolus PS § 3 lõikega 1, § 102 ja § 104 lõikega 1.
Pean vajalikuks Riigikogus 19. novembril 2025 vastu võetud „Töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse“ Riigikogus uuesti arutada ja otsustada ning viia see kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 107.
Alar Karis
