FOTO: Raigo Pajula

Riigipea rõhutas Bukarestis NATO idatiiva ja Põhjala riikide tippkohtumisel, et kõikide liitlaste kaitsekulutuste 5 protsendi eesmärk peab saama reaalsuseks võimalikult kiiresti. „See on vajalik meie kaitseplaanide elluviimiseks ning heidutuse ja kaitse usutavuse tagamiseks,“ sõnas president Karis.

Kohtumisel keskenduti peamiselt eelseisvale NATO tippkohtumisele Ankaras, mille keskne eesmärk on president Karise sõnul hoida liitlaste ühtsust ja tugevat sidet Ameerika Ühendriikidega ajal, mil Euroopa julgeolekukeskkond nõuab alliansilt senisest suuremat otsustavust ja kaitsevõimet. „Euroopa peab võtma suurema vastutuse oma kaitse eest, meie julgeoleku alus on kõigi liitlaste pühendumus NATOle ja artiklile 5,“ sõnas Eesti riigipea.

President Karise sõnul on Eesti prioriteedid Ankaras selged: Haagis kokkulepitud kaitsekulutuste taseme saavutamine, Venemaa käsitlemine NATO suurima ja pikaajalise ohuna ning Ukraina pikaajalise poliitilise ja sõjalise toetuse jätkumine.

Vabariigi Presidendi sõnul on selle oluline osa ka NATO integreeritud õhu- ja raketikaitse plaan ning liitlaste kohaloleku hoidmine NATO idatiival. „Liitlaste kohalolek meie piirkonnas on kriitilise tähtsusega kogu alliansi julgeoleku jaoks,“ lisas ta.

Venemaa jääb president Karise sõnul NATOle suurimaks ja pikaajaliseks ohuks. „Venemaa ei ole loobunud oma imperialistlikest ambitsioonidest ning paneb ka praegu liitlasi pidevalt proovile sabotaaži ja hübriidrünnakutega. Peame sellest ohust rääkima selgelt ning tegutsema selle heidutamiseks ja tõrjumiseks,“ ütles riigipea.

President Karis kinnitas kohtumisel, et Eesti jätkab Ukraina igakülgset toetamist. „Peame oma kohuseks mitte ainult rääkida Ukraina toetamisest, vaid näidata seda ka tegudega,“ sõnas president Karis. „Eesti annab jätkuvalt Ukrainale sõjalist abi vähemalt 0,25 protsendi ulatuses SKTst. See hõlmab näiteks enam kui 100 miljoni euro väärtuses Eesti kaitsetööstuse toodangut, sealhulgas droonide ja droonitõrjevahendite tarnimist Ukrainale 2026. aastal.“

President Karis rõhutas, et Ukraina liikmesus NATOs on Euroopa julgeoleku jaoks vajalik ning allianss peab jätkama Ukraina pikaajalist toetamist. „Ukraina liikmesus NATOs on jätkuvalt kõige tugevam julgeolekugarantii Ukrainale ning muudaks tugevamaks ka alliansi,“ sõnas Eesti riigipea. 

Bukarestis toimus ka NATO liidrite kohtumine Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. „Euroopa jaoks on õige aeg tegutseda ambitsioonikalt ja otsustavalt, et kinnistada Ukraina kindlalt meie poliitilistesse, majanduslikesse ja julgeolekustruktuuridesse. Euroopa peab tegutsema julgelt ja põhimõttekindlalt,“ lisas president Karis.

Vabariigi Presidendi sõnul on Venemaa sõda Ukraina vastu põhimõtteline küsimus kogu Euroopa jaoks. „See sõda seab kahtluse alla Euroopa julgeoleku alustalad: territoriaalse terviklikkuse austamise, piiride puutumatuse ning iga riigi õiguse valida ise oma liitlased,“ ütles ta.

Kohtumisel oli kõne all ka olukord Pärsia lahe piirkonnas ning selle mõju rahvusvahelisele julgeolekule ja maailmamajandusele. „Olukorra edasist eskaleerumist tuleb vältida ning liitlaste ühine tegutsemisjoon hoida tugevana. Samuti ei tohi Venemaal ega Iraanil lasta piirkondlikust ebastabiilsusest kasu lõigata,“ ütles president Karis. Riigipea kinnitas ka Eesti valmisolekut panustada, sealhulgas ka sõjaliste võimetega, et aidata taastada meresõiduvabadus Hormuzi väinas.

Fotod: Raigo Pajula/Vabariigi Presidendi Kantselei https://flic.kr/s/aHBqjCTEGK