President Alar Karis rõhutas Soomes Santahamina riigikaitsekõrgkoolis koos Soome presidendi Alexander Stubbiga kadettidega kohtudes Eesti ja Soome kaitsekoostöö keskset rolli mõlema riigi julgeolekus ning kogu Läänemere piirkonna kaitses.

President Karise sõnul ulatub Eesti ja Soome kaitsekoostöö kõigisse valdkondadesse ning sellel ei ole sisulisi piire.

„Eesti ja Soome kaitsekoostööl ei ole piire, ei ühises planeerimises, operatsioonides, õppustel ega ühishangetes,“ ütles president Karis.

„Järgmine samm on selle tugeva partnerluse laiendamine kogu Põhjala-Balti regiooni. Ühiselt oleme usutav sõjaline jõud ja tugev heidutus, mille eestvedamine aitab kujundada ka võimekamat Euroopa sammast NATOs.“

President Karis tõi esile, et Santahamina riigikaitsekõrgkool on mänginud olulist rolli Eesti kaitseväe ülesehitamisel.

„1990. aastatel said siin väljaõppe esimesed Eesti ohvitserid ning ka täna on mitmed meie kaitseväe tippjuhid selle kooli vilistlased. Need sidemed muudavad meie koostöö loomulikuks ja usalduslikuks.“

Riigipea rääkis ka Soome mõjust Eesti kaitsemudeli kujunemisele.

„Eesti on Soome eeskujul arendanud laiapindset riigikaitset ning tugevat ajateenistuse ja reservi süsteemi, mis on loonud tugeva aluse meie kaitsevõimele.“

Hommikul osales president Karis kaitsetööstusettevõtete äriseminaril, kus ta arutas koos Soome presidendi Alexander Stubbiga võimalusi kaitsetööstuse koostöö süvendamiseks.

Riigipea rõhutas vajadust vähendada bürokraatiat, lihtsustada hankeid ning luua eeldused senisest tihedamaks koostööks.

„Küsimus ei ole selles, kas koostöö süveneb, vaid kui kiiresti ja kui ambitsioonikalt me selle järgmisele tasemele viime. Ühishanked on juba toimimas, aga järgmine samm on ühistootmine ja piiriülesed tarneahelad.“

President Karise sõnul on oluline kaasata rohkem eraraha ning toetada ettevõtete investeerimisvõimalusi.

„Võtmesõna on eraraha kaasamine, ettevõtetele finantseerimise lihtsustamine ja riskide võtmise toetamine. Lisaks tuleb vähendada bürokraatiat ja lihtsustada hankeid.“

President Karis viitas ka hiljutistele droonijuhtumitele Eestis ja Soomes, mis tema sõnul näitavad, kui kiiresti muutuvad julgeolekuohud ja sõjapidamise viisid.

„Viimased droonijuhtumid Eestis ja Soomes tuletasid üsna karmilt meelde, et uued tehnoloogiad muudavad sõjapidamist kiiremini, kui süsteemid järele jõuavad.“

Riigipea sõnul tuleb sellest teha kaks olulist järeldust.

„Esiteks on Ukraina toetamine jätkuvalt kõige otsesem panus meie enda julgeolekusse. Teiseks peame arendama ühist sensor- ja hoiatusvõrku.“