Esimese teemana arutasime, millised peaksid olema Riigikaitse Nõukogu ülesanded uue seaduse kohaselt. Leppisime kokku, et nõukogu hakkab regulaarselt koos käima. Loomulikult koguneme vajaduse korral ka erakorraliselt, kui tekivad sündmused või olukorrad, mis nõuavad Riigikaitse Nõukogu kokkukutsumist.
Uue seaduse lähenemine lähtub laiapindsest riigikaitsest. See tähendab valmisolekut erinevateks ohtudeks ja kriisideks, olgu selleks ulatuslik elektrikatkestus, suure mõjuga küberrünnak, terrorioht või lõpuks ka sõjalise rünnaku oht.
Kogu laiapindse riigikaitse kontseptsioon lähtub sellest, et valmisolek erinevateks ootamatusteks, õnnetusteks, kriisideks ja rünnakuteks loob eeldused ka sõjalises olukorras ellujäämiseks ning sõja võitmiseks.
Selleks, et ühiskond oleks valmis, on oluline, et nii inimesed kui ka riigiasutused oleksid oma tegevuse läbi mõelnud. Ootamatu sündmuse või kriisi korral peab igaüks teadma, mida teha, ning olema seda ka harjutanud. Oluline on ühiskonna kindlustunne, et saame keerulistes olukordades hakkama ja suudame probleemid lahendada.
Valmisolek algab igaühest meist. Ka see on uue seaduse lähenemise järgi üks Riigikaitse Nõukogu aruteluteemasid.
Maal elavatelt inimestelt on meil palju õppida. Nad on sageli juba aegsasti läbi mõelnud, kuidas hakkama saada, kui elekter või internet kaob kolmeks päevaks või koguni nädalaks. See elutarkus, leidlikkus ja oskus ka keerulistes oludes toime tulla väärib tunnustust ning on meile kõigile eeskujuks. Üks võimalus järje peale saada, on naiskodukaitse loodud äpp „Ole valmis!“. Internet ja elektri olemasolul saab rakenduse alla laadida ja oma kriisivalmidust parandada.
Sarnaste ülesannetega seisavad silmitsi kõik Euroopa Liidu riigid ning kõik valmistuvad võimalikeks kriisideks. See ei ole sõjapaanika õhutamine ega inimeste hirmutamine, vaid mõistlik valmisolek olukordadeks, kus näiteks elekter ja internet ei tööta.
Oleme muutunud elektrist ja internetist väga sõltuvaks. Osa inimesi on ühendanud internetti peaaegu kõik oma kodused seadmed. Riigi Infosüsteemi Ameti andmetel on paljud sellised lahendused paraku ebapiisavalt turvatud ja seetõttu suhteliselt kergesti rünnatavad. Nende lahenduste turvalisusele tuleb tähelepanu pöörata ning vajaduse korral asjatundjatelt abi küsida.
Kui oleme mugavuse huvides muutnud end elektrist ja internetist sedavõrd sõltuvaks, peame olema valmis ka selleks, et ühel hetkel neid teenuseid ei ole. Siis tuleb ikkagi hakkama saada.
Rõhutan veel kord, et tegemist on elulise vajadusega. Selline valmisolek aitab ka võimaliku sõjalise konflikti korral ellu jääda ja sõda võita.
Täna arutasime ka uut riigikaitse arengukava, eelkõige selle sõjalist osa. Arusaadavatel põhjustel on arengukava kõige sisulisem ja küllap ka kõige rohkem huvi pakkuv osa salastatud ning peabki seda olema. Nii on see igas riigis.
Arutelu oli minu hinnangul sisuline, huvitav ja avameelne. Esitati väga häid küsimusi. Saan kinnitada, et läbi on mõeldud ka kõige keerulisemad stsenaariumid. See ongi meie riigikaitse eest vastutavate ametnike kohustus.
Samuti on põhjalikult analüüsitud võimalikke ohte ning saadakse aru riskidest ja probleemidest, mis praeguses julgeolekuolukorras meie ees seisavad. Nende riskide maandamisega tegeletakse.
Üldiselt on sellega ikka nii, et kui oled kuulanud vastutavate asjatundjate faktidele tuginevat ja loogilist ülevaadet olukorrast, on meel märksa kindlam kui siis, kui loed üksnes sellest, milliseid ohte inimesed üldiselt näevad.
Tänan kõiki, kes tänasel Riigikaitse Nõukogu istungil osalesid – peaministrit, kaitseministrit, kaitseväe juhatajat ja kõiki teisi osalejaid.
Aitäh teile!
