President Karis Elupäästja medalite ja Päästeameti teenetemärkide üleandmisel: inimese elu päästjaks saadakse ootamatult

Lugupeetud elukutselised ja vabatahtlikud päästjad, head elupäästjad!

Inimese elu päästjaks saadakse ootamatult. Elule ohtlikud hädaolukorrad saavad üldjuhul samuti alguse ootamatult ning ühel kitsal ajahetkel muutub kellegi julge otsus ja läbimõeldud tegevus teise inimese elu päästvaks sammuks. See väike hetkeotsus omab kaalu, mille tähendus avaldub hiljem. 

Teie olete seda kogenud ja tegutsenud nii, et teise inimese ohtu sattunud elu on saanud päästetud. Kõigi teie lood on märkamise, julguse ja vapruse lood. 

Õnneks tuleb selliseid olukordi ette harva ning seda olulisem on oskus sellistes olukordades toime tulla: hinnata mõistlikult oma võimeid ning mis kõige tähtsam, teha enne alati kõne hädaabinumbrile 112.

Siin on aga oluline osa sellel tööl, mida päästeametnikud teevad igapäevaselt. Pean siinjuures silmas ennetustööd, et kodudes oleksid suitsu- ja vajadusel ka gaasiandurid ning need oleks ka töökorras, et ujuma minnes peetaks silmas ohutusreegleid, sest need ei ole ju niisama kellegi lõbuks välja mõeldud, et lõkked oleks valvatud ning metsa minnes telefon laetud. 

Need on tegevused ja teadmised, mis aitavad ootamatuid olukordi ära hoida või nendes mõistlikult toime tulla.

Head päästjad!

Teie õlule on seatud meie ühiskonna lootuse ning usalduse raskus. Eesti inimeste teadmine, et hätta sattudes saab päästjatelt abi, on teie endi pikaajalise töö tulemus mitte pelgalt ette antud krediit. 

Kui ma lugesin päästeteenistuse aumärkide saajate nimekirja, siis mõtlesin sellele, et siin on esindatud meie lai riigikaitse. Me ju eksitaksime end, kui pisendaksime riigikaitse vaid selle sõjalisele poolele. 

Lai riigikaitse tähendab ka tõhusat elanikkonnakaitset, millele teie annate näo ja teo. Teie olete need, kes koos politsei, piirivalve, Kaitsepolitsei ja Häirekeskusega seisavad silmitsi mitte teoreetiliste ohtudega ja teoreetiliste rünnakutega, vaid lahendate igapäevaselt neid ohte ja muresid, mis on juba siinsamas, kohal, meie keskel.

Viimati nägime seda septembri alguses, Pärnu üleujutuse kriitilistel päevadel. 15 kutselist ja 8 vabatahtlikku komandot üle Eesti, lisaks Päästeliidu üksus – kokku 157 päästjat Valgast Iisakuni – panid maha neli ja pool kilomeetrit voolikuliine ning pumpasid ja juhtisid eemale ligi 1,6 miljonit kuupmeetrit vett. Vahetult puudutas uputus 7000 inimest ja mõjutas paarkümmet tuhandet inimest.

Kui see ei ole osa laiast riigikaitsest, siis mis see on? Päästeamet on lahutamatu osa meie riigi kaitsest ja kannab olulist osa sellest usaldusest, mida meie inimesed riigi vastu tunnevad. 

Seda usaldust peab toetama ja hoidma päästjaid toetades ja hoides ning loodan, et seda mõistavad ka riigieelarve kokku seadjad.

Suur tänu teile kõigile.