Vabariigi President sotsiaaltööpreemia laureaadile: olete võtnud endale ülesanded, mida kõik kanda ei suuda

Austatud Siiri Rannama, tema lähedased, head kohalviibijad,

inimene saab üsna palju oma elu kujundada – teha valikuid, end arendada, õppida, leida võimalusi, otsida kontakti, ennast tundma õppida.

Aga on ka osa, mida ta ei saa mõjutada ega muuta. Siis sõltub palju sellest, kuidas ta sellesse olukorda suhtub ning mis ja kes on tema ümber.

Tänavune sotsiaaltööpreemia laureaat Siiri Rannama aitab inimesi neis kõigis kolmes aspektis.

Tema enam kui kümme aastat kestnud töö Saaremaal ja üha enam üle-eestiliselt vähihaigete ja nende lähedaste aitamisel on erakordselt tänuväärne ja liigutav, sest see on eeskätt missiooni ja südame asi, vabatahtlik ja teistele tehtav töö. Või mis töö – see on midagi palju avaramat. Pigem teistele elatud ja pühendatud elu.

Siiri Rannamal on olnud oluline roll kodulähedase ravi võimaluste tekkimisel Saaremaal – viib patsiendi hääle sinna, kus see peaks kostma, töötab töörühmades tervishoiuteenuste ja raviteekonna parendamisel, pakub abi ja tuge Kuressaare haigla teabetoas nii patsientidele, nende lähedastele kui ka Kuressaare ja ITK haigla arstidele ja õdedele, lahendab olukordi, kus patsient on jäänud süsteemi hammasrataste vahele.

Ta ei ütle, et ta ei jaksa, ei jõua või pole aega, et lisaks Saaremaa Vähiühingu või Kuressaare Haigla Toetusfondi tegevusele alustada mõne uue teekonnaga.

Olgu see siis MTÜ Onkoloogika tegevus, Onkofest, kampaaniad „Vähk on teema!“ ja „Teeme pai“ või Onkoloogika platvormi pilootprojekt.

Ei, ta läheb vajadusel patsiendiga vastuvõttudele kaasa, vastab haigete telefonikõnedele, mil haige ei tea ega julge kellelegi teisele helistada, ta võitleb ja hoolib lõpuni välja, tagab kõigi väärikuse ja lugupidamise ning ei väsi lahendusi otsimast ka siis, on korduvalt peaga vastu süsteemi seina jooksnud. Tal on loomuldasa võime kuulata, mõista ja näha laiemat pilti.

Seda kõike sageli kohal olles, telefonitsi või meili teel. Seda kõike nii varahommikul, hilisõhtul või suisa öösel. Seda sageli oma isikliku aja arvelt. Ta on alati teiste jaoks olemas.

Ta mõistab elu väärtust, tähendust ja hinda. Ainus, mida ta ilmselt ei pruugi täienisti mõista, on tema tegevuse olulisus ja tähendus teiste inimeste jaoks. Eesti jaoks.

Lugupeetav Siiri Rannama,

te olete võtnud endale ülesanded, mida kõik kanda ei suuda. Te olete pühendanud oma elu teiste inimeste elude toetamisele, aitamisele ja nende murede leevendamisele. Ka siis, kui Teilt seda keegi ei eeldanud või oodanud. Te olete aidanud nii mõnegi inimese üle oma elu raskeimatest hetkedest ning vähendanud nende valu.

Eesti riik tänab teid südamest selle suure ja pühendunud töö eest.

Samuti tänan teie pere, lähedasi ja kolleege teie toetamise eest.

Ja tänan ka Kultuurirahastu Nõukogu liikmeid ja preemia rahastajat Embach Ehitust.